Mis on haigur?

Haigur on suur kahlav lind ardeilaste sugukonnast, kuhu kuuluvad ka haigrud ja kibedad. Märgaladel üle kogu maailma elavad haigrud, kellel on iseloomulikud pikad jalad ja kael, mis on kohanenud nende ainulaadse loodusliku elupaigaga, ning mitmed liigid on elupaiga kadumise tõttu ohustatud või ohustatud. Märgalade elupaiga pärast muretsedes viivad paljud riigid ellu kaitseprogramme, mis aitavad suurel määral haigruid koos paljude teiste looma- ja taimeliikidega. Ka haigurid on kurgedega suguluses ning kaks linnuperekonda ajavad mõnikord linnukogemuseta inimesed segadusse.

Klassikalisel haiguril on pikk kael ja jalad ning pikk terav nokk. Nende sulestik võib olenevalt liigist varieeruda puhasvalgest suitsuhallist siniseni ning enamikul haigrutel on peas ka omapärane hari. Haigurid näevad välja sarnased, kuid neil areneb pesitsusajal pikk dekoratiivne sulestik, mis viis mitme liigi peaaegu väljasuremiseni, kuna inimestele meeldis dekoratiivne sulestik kübarate ja muude dekoratiivesemete valmistamiseks. Mõrkjas näeb välja märgatavalt erinev, olles lühikese paksu kaela ja jässakate jalgadega palju jämedam lind.

Haiguri toit koosneb kõigest, mida ta oma keskkonnast leiab. See hõlmab tavaliselt kalu, kahepaikseid, nagu konnad ja salamandrid, ning veeputukaid. Mõned haigurid söövad ka väikseid taimi. Linnud kasutavad oma pikki arveid märgala põhjas muda segamiseks, otsides toitu, filtreerides välja toitvaid toiduaineid. Nad pesitsevad pulgaplatvormidel, mis on mõnikord ehitatud madalale veepinnale ja mõnikord asuvad kõrgel puude otsas. Paljud loodusteadlased on täheldanud, et haigrud näivad ehitavat üsna ebakindlaid pesasid, kuid tavaliselt õnnestub neil igal aastal pesast kasvatada tibusid, mida vanemad kordamööda hauduvad.

Maailma suurim haigur on Aafrikast pärit koljatihaigur. See võib kasvada üle nelja jala (1.2 meetri) kõrguseks ning sellel on ilus hall ja pruun sulestik. Sarnaselt teistele haigrutele voldib koljatihaigur lennu ajal kaela, kuid ta ei aja oma pikki jalgu selja taha. Teine haigruliik, suur sinihaigur, on tuttav paljudele põhjapoolkera linnuvaatlejatele, eriti Ameerika Ühendriikides, ning see kasvab 38–53 tolli (97–137 sentimeetrini) ja sellel on selge sinakas varjund. Suurel sinisel liigil Great White on puhas valge sulestik ja seda leidub peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas.