Mis on haiglakardin?

Haiglakardina eesmärk on pakkuda patsiendile nii privaatsust kui ka vältida nakkuste levikut kogu haiglas. Need kardinad on valmistatud ohutust silmas pidades ja peavad enne meditsiiniasutuses kasutamist läbima ranged tervise- ja ohutusnõuded. Kardinad on saadaval mitmesuguste kujunduste ja värvidega, kuid nende peamine omadus on nakkuse leviku tõkestamine. Vanad kardinad põhjustasid sageli tõsiste infektsioonide levikut kogu haiglas, kuid nüüd kasutatakse selle vältimiseks spetsiaalset materjali.

Haiglakardinat tuntakse ka kabiinikardinana ja see on meetod patsiendile haiglas privaatsuse andmiseks. Tavaliselt riputatakse see lakke ja ulatub peaaegu kogu põrandani. Üldiste tervise- ja ohutuseeskirjade kohaselt peaks haiglakardin olema valmistatud materjalist, mis on tulekindel.

Haiglakardinaid toodetakse masstoodanguna, et rahuldada miljonite meditsiiniasutuste vajadusi kogu maailmas. Need on valmistatud erinevatest materjalidest, kuna tervise- ja ohutusnõuded on erinevates kohtades erinevad. Näiteks Ameerika Ühendriikides peab kardina ülemine osa olema vähemalt 70% võrgust. See võimaldab tulekahju korral sprinklerist tuleval veel kardina läbi tungida.

1980ndatel oli saadaval ainult üks või kaks kardinakujundust, samas kui 20 aastat hiljem pakuti kümneid valikuid. Pakutavate kardinate hulgas on selliseid, mida saab kiiresti asendada teistega, mis on loodud ülima privaatsuse tagamiseks. Paljud ettevõtted kavandavad teatud tüüpi haiglakardinaid, lootes muuta patsiendi visiit meeldivamaks. Tervishoiuasutused võivad isegi valida oma kujunduse ning värvid võivad olla eredad ja mõeldud patsiendi meeleolu parandamiseks.

Võib-olla kõige olulisem on see, et kaasaegne haiglakardin on loodud selleks, et vähendada nakkuste levikut meditsiiniasutustes. Vanade haiglakardinate üks peamisi probleeme oli nende kalduvus haigusi levitada. Haigust põhjustavad organismid klammerduksid kardina külge ja leviksid kergesti üle kogu haigla. Selle probleemiga võitlemiseks on nüüd kasutusel antimikroobsed kardinad, mis võivad takistada selliste bakterite nagu metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA) levikut, mis võib põhjustada tõsiseid ja potentsiaalselt surmavaid haigusi.