Infotehnoloogias kirjeldab termin haavatavuse haldus haavatavustest tulenevate potentsiaalsete ohtude tuvastamise ja ennetamise protsessi, mis ei kahjusta süsteemide, liideste ja andmete terviklikkust. Erinevad organisatsioonid jaotavad juhtimisprotsessi mitmeks etapiks ja tuvastatud protsessi komponendid võivad erineda. Olenemata sellisest erinevusest hõlmavad need sammud tavaliselt järgmist: poliitika määratlemine, keskkonna kehtestamine, prioriteetide kindlaksmääramine, tegevus ja valvsus. Iga etapi teostuse järgimine annab infotehnoloogiajuhtidele ja turbeanalüütikutele põhilise metoodika, mis suudab tõhusalt tuvastada ohud ja haavatavused, määratledes samal ajal meetmed võimalike kahjude leevendamiseks. Objektiivselt on juhtimisprotsess nende võimalike ohtude mõistmine enne, kui nad saavad ära kasutada mõlema süsteemide ja nendele süsteemidele juurdepääsuga seotud protsesside või neis sisalduvate andmete haavatavused.
Poliitika määratlemine viitab kogu organisatsiooni süsteemide ja andmete turvalisuse taseme kindlaksmääramisele. Nende turbetasemete kindlaksmääramisel peab organisatsioon seejärel kindlaks määrama nii süsteemide kui ka andmete juurdepääsu ja kontrolli tasemed, kaardistades need tasemed täpselt organisatsiooni vajaduste ja hierarhiaga. Seejärel on tõhusa haavatavuse haldamise jaoks ülioluline turvakeskkonna täpne hindamine kehtestatud poliitikate alusel. See hõlmab turbeseisundi testimist, selle täpset hindamist ning poliitikarikkumiste tuvastamist ja jälgimist.
Haavatavuste ja ohtude tuvastamisel peab haavatavuse haldamise protsess seadma ohtu ohustavad tegevused ja turvaseisundid täpselt prioriteediks. Protsessi kaasatakse riskitegurite määramine iga tuvastatud haavatavuse jaoks. Katastroofi ärahoidmiseks on oluline seada need tegurid tähtsuse järjekorda vastavalt igale infotehnoloogilisele keskkonnale ja organisatsioonile seatud riskile. Kui organisatsioon on prioriteediks seatud, peab organisatsioon võtma meetmeid tuvastatud haavatavuste vastu, olenemata sellest, kas see on seotud koodi eemaldamise, kehtestatud poliitikate muutmise, poliitika tugevdamise, tarkvara värskendamise või turvapaikade installimisega.
Pidev jälgimine ja pidev haavatavuse haldamine on organisatsiooni turvalisuse tagamiseks hädavajalikud, eriti organisatsioonide puhul, mis sõltuvad suuresti infotehnoloogiast. Peaaegu iga päev esitatakse uusi turvaauke mitmesugustest allikatest pärit ohtudega nii sisemiselt kui ka väliselt, et kasutada infotehnoloogiasüsteeme andmetele volitamata juurdepääsu saamiseks või isegi rünnaku käivitamiseks. Seetõttu on haavatavuse haldamise protsessi pidev hooldus ja jälgimine sellistest ohtudest ja haavatavustest tulenevate võimalike kahjude leevendamiseks ülioluline. Mõlemad poliitikad ja turvanõuded peavad arenema, et need kajastaksid ka organisatsiooni vajadusi, ning see nõuab pidevat hindamist, et tagada nende vastavus organisatsiooni vajadustele ja organisatsiooni missioonile.