Häälelihas on lihas, mis asub kõri või häälekasti kilpnäärme kõhre sees häälepaelte kõrval. Tuntud ka kui vokalis, on see mõnikord rühmitatud türeoartenoidlihase ülemiste kiudude hulka. Türeoarütenoid liidab rääkides häälepaelad, mis tähendab, et see tõmbab kilpnäärme kõhre rõnga esi- ja tagaküljed üksteisele lähemale, lühendades häälepaelte vahelist ruumi ja võimaldades neil lõõgastuda. See türeoartenoidi ja omakorda häälelihase lihaste kokkutõmbumine põhjustab hääletooni variatsioone.
Kurgu tagaosas ehk neelus tekib kaks läbipääsu: söögitoru, mis viib makku, ja hingetoru, mis viib kopsudesse. Hingetoru või hingetoru sees on õõnes silindriline torn, mis koosneb üheksast virnastatud rõngakujulisest kõhre segmendist ja mida nimetatakse kõri luustikuks. Koljupõhja hüoidluust kuni kuuenda kaelalülini ulatudes moodustavad kõri luustik ja selle sees olevad kuded kõri, rääkimise ja laulmise võimaldava organi.
Kõri suurimas segmendis, kilpnäärme kõhres, on kõige olulisemad fonatsioonikoed. Kilpnäärme kõhr, mille silmapaistev esiserv on nähtav Aadama õunana, moodustab ebakorrapärase rõnga, mille eesmine ääris on ülespoole kaldu nagu veekannu suu, nii et kõhre ülemine esiserv on terav nagu täht V. Kilpnäärme kõhre eesmise piiri siseseinast, selle V poolt moodustatud süvendi mõlemal küljel, tekib türeoarütenoidlihas.
Türeoarütoidlihase kõrgeimad kiud, need, mis on kõige lähemal kilpnäärme kõhre ülemisele servale, kuuluvad häälelihasesse. Need ulatuvad tagant üle kõhre siseruumi – osa hingetorust – kõrvuti häälekurdidega, mida tuntakse ka häälepaeltena. Kuna nii lihas- kui ka häälekurrud on paarisstruktuurid, ulatub kilpnäärme kõhre mõlemal küljel üks neist. Häälekurrud on sees, ulatudes üle hingetoru nagu kaks pingul kitarri keelt ja häälelihas paikneb vahetult nende mõlemal küljel.
Kilpnäärme kõhre tagumise külje siseservast kerkib paar kumerat sarve, mida nimetatakse arütenoidseks kõhreks. Häälepaelad, häälelihas ja türeoarütoidlihas kinnituvad kõri tagaküljel paikneva arütenoidse kõhre külge. Nii nagu kitarri keeled tekitavad heli, vibreerides üle pilliõõne, teevad seda häälekurrud hingetoru kohal vibreerides, kui õhk kopsudest välja hingatakse. Seda vibratsiooni tekitavate sõrmede asemel teevad seda aga häälekasti lihased, kusjuures nii häälelihas kui ka türeoartenoid tõmbavad kilpnääret ja arütenoidset kõhre üksteise poole, et häälekurdid lõdvestada. Nende lihaste poolt lubatud pinge annab teada kõri läbivate helide toonist.