Guillain-Barré sündroom on seisund, mis põhjustab ulatuslikku närvide nõrkust. Sageli areneb see halvatuseni, mõjutades mitte ainult närve, vaid ka lihaseid. Üldine lihasnõrkus võib põhjustada hingamispuudulikkust. Selle tavaliselt ajutise häire õigeaegne ravi on äärmiselt oluline, et vältida tüsistusi, mis võivad lõppeda surmaga.
Guillain-Barré sündroomi põhjused ei ole selgelt määratletud, kuigi on mitmeid soovitatud teooriaid. Guillain-Barré sündroom võib ilmneda pärast viirushaigust, pärast operatsiooni ja mõnikord ka pärast grippi. Need juhtumid ei ole siiski põhjuslikud tegurid, kuigi gripi vastu vaktsineerimisel tuleb arvestada selle seisundi tekkeriskiga ja arutada seda arstiga. Seda haigust esineb sagedamini täiskasvanutel kui lastel, ligikaudu 3.5 juhtu 100 inimese kohta aastas.
Guillain-Barré sündroom tekitab autoimmuunvastuse närvide müeliinkestadele. Müeliinkestad vastutavad närvisignaalide edastamise eest kehasse. Kui keha ründab müeliinkestasid, kahjustuvad närvid ega suuda ajju vastavaid signaale saata. Tulemuseks on lihaste järkjärguline nõrgenemine.
Enamik Guillain-Barré sündroomiga inimesi märkab alguses lihastes kipitustunnet. Häire areneb umbes kahe kuni kolme nädala jooksul üldise lihasnõrkuseni. Lisaks hingamisteede mõjudele ja halvatustele võivad tekkida ebanormaalsed kolde rütmid. Patsientidel võivad kurgu lihased olla tohutult nõrgad ja neid võib olla vaja veeni toita.
Guillain-Barré sündroomi kestus sõltub suuresti varasest äratundmisest ja ravist. Häire diagnoosimiseks ei ole spetsiifilist testi, kuid teste saab teha, et välistada muud seisundid, mis võivad põhjustada lihasnõrkust. Kõige tavalisem neist on seljaaju kraan, et välistada meningiidi vorme. Kui muid haigusseisundeid ei tuvastata, annavad diagnoosi sümptomid ja haiguse progresseerumine.
Varajane ravi hõlmab haiglaravi, kuna Guillain-Barré sündroomi suurim oht on äkiline hingamispuudulikkus, mis võib lõppeda surmaga. Kui see juhtub haiglatingimustes, saab patsiendid kiiresti panna respiraatorisse, mis patsiendi jaoks “hingab”. Patsientidele tehakse ka plasmaferees.
Plasmaferees ehk plasmavahetus eemaldab kehast vere masinasse, mis eraldab vere puna- ja valgelibled vereplasmast. Veri tagastatakse kehasse ilma plasmata. See protseduur kipub Guillain-Barré sündroomi kestust lühendama, kuigi selle toimimise põhjuseid ei mõisteta selgelt. Patsiendid saavad ka intravenoosselt immunoglobuliine, valke, mis aitavad immuunsüsteemil haigustega võidelda.
Varase ravi korral on patsientidel suurepärane võimalus taastuda ilma püsivate närvikahjustusteta. Täielik taastumine on võimalik mõne nädala jooksul. Hiline ravi võib põhjustada püsivat närvikahjustust või lihasnõrkust ja palju pikemat haiglas viibimist, mõnikord kolm kuni neli kuud.
Guillain-Barré sündroomiga lapsed on pikaajaliste kahjustuste suhtes vastuvõtlikumad. Üle 30% võib aastaid pärast haiguse ravi kogeda lihasnõrkust. Statistiliselt paraneb aga ligikaudu 85% haigestunutest täielikult. Guillain-Barré sündroomi suremus on 5%, mis on varasemate aruannetega võrreldes palju paranenud, suuresti tänu varajasele äratundmisele ja ravile.