Greenpeace asutati 1971. aastal, et protesteerida tuumakatsetuste leviku vastu. Sellest ajast alates on sellest saanud suur jõud võitluses loodusvarade säilitamise ja loomaliikide kaitse eest. Organisatsioon on nüüd rahvusvaheline kontsern, millel on piirkondlikud kontorid 48 riigis.
1970. aastate alguses asutas rühm keskkonnaaktiviste Kanadas tuumakatsetuste vastu võitlemiseks organisatsiooni. Sellesse rühma kuulusid Paul Weston, Robert Hunter, dr Patrick Moore, Dorothy Stowe ja Bill Darnell. Paljud asutajad olid Sõprade Seltsi liikmed, ususekt, mida nimetatakse ka kveekeriteks. Rühm pooldas vägivallatut, kuid otsest protesti Alaskal Amchitka saare all läbi viidud tuumakatsetuste vastu. Kuigi katseid ei hoitud ära, tõmbasid protestid kogu maailmas tähelepanu ja Greenpeace’ist sai tuumarelva leviku vastase võitluse võtmemängija.
1974. aastal alustas Greenpeace esimest oma paljudest kampaaniatest metsloomade kaubandusliku tapmise vastu. Inspireerituna ühe asutaja Robert Hunteri kohtumistest mõõkvaalaga, alustas rühmitus California rannikul vaalapüügivastast kampaaniat. Sel ajal oli kaubanduslik vaalapüük vaalaliikide varud seni ammendanud ja paljud teadlased uskusid, et nad ei taastu kunagi. Greenpeace’i jõupingutusi omistatakse sageli riikide survestamisele looma looduskaitseseadusi ja rahvusvahelisele vaalapüügikomiteele (IWC) kehtestama kaubanduslikule vaalapüügile moratooriumi.
Aastaks 1979 eksisteeris kümneid organisatsiooni harusid kogu maailmas, kuid need ei kuulunud ühegi ühendava võimu egiidi alla. Algne sihtasutus, mis asus endiselt Kanadas, veenis lõpuks filiaale asutama Greenpeace Internationali, millesse kohalikud filiaalid panustaksid osa sissemaksetest. Rahvusvaheline sihtasutus seadis ja seadis prioriteediks kohalike esinduste eesmärgid, luues kontsernile ühtse globaalse struktuuri.
Rühma kriitika kipub jooksma kahes suunas. Mõned organisatsiooni asutajad on sellest ajast peale muutunud selle halvustajateks, väites, et see on muutunud liiga kommertslikuks, korporatiivseks ja eraldunud oma aktivistlikest juurtest. Sea Shepherdi algne asutaja ja hilisem looja Paul Watson on eriti häälekalt väitnud, et Greenpeace ei tee seda tööd, mida ta ette nägi.
Teised kriitikud väidavad, et organisatsioon on liiga murettekitav või radikaalne, ning kritiseerivad selle proteste tugevalt kui ärivastast ja töötajate häirimist. Viimasel ajal on kritiseeritud organisatsioonide protesti geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastu. Organisatsiooni taunijad väidavad ka, et Greenpeace muudab fakte vastavalt oma eesmärkidele, sealhulgas oma hinnangutes tuumakatsetuste tekitatud kahju kohta.
21. sajandil keerlevad organisatsiooni peamised küsimused endiselt looduskaitse ja globaalse kaitse ümber. 2008. aasta mai seisuga on veebisaidi prioriteetsete küsimuste loendis globaalne soojenemine, ookeanide ja metsade kahjustused, tuumaenergia, mürgised ained ja geenitehnoloogia. Kui olete mõne nende probleemide pärast mures, pakub Greenpeace palju soovitusi selle kohta, mida saate aidata, alates biolagunevate toodete kasutamisest kuni organisatsiooni vabatahtliku tööni.