Gransüüm ehk graanulite ensüüm on rühm seriinproteaase, mida vabastavad organismi loomulikud tapjarakud ja tsütotoksilised T-rakud. Kui rakud nakatuvad viirustega, vallandub immuunsüsteem. Gransüümid vabastatakse selleks, et vallandada apoptoos ehk programmeeritud rakusurm, mis viib nakatunud rakkude hävimiseni. Kui probleemsed rakud on kadunud, võib paranemine alata.
Perforiin, mida nimetatakse ka perforiin-1-ks, on teatud tüüpi tsütolüütiline valk, mida leidub looduslikes tapjarakkudes ja T-rakkudes. Nakatunud rakkude puhul tungivad perforiin ja granulüsiin läbi nakatunud rakkude membraani, mis loob poorilaadse avause. Just see ava võimaldab gransüümil rakku siseneda ja seestpoolt hävitada.
Paljud teadlased usuvad, et gransüüm B, üks paljudest toodetavatest gransüümide tüüpidest, mängib apoptoosiprotsessis olulist rolli. Varem näitasid uuringud, et perforiin oli ainus induktsiooniaine, mis tekitas nakatunud rakkudesse juurdepääsuauke. Uuemad uuringud näitavad, et gransüüm B toimib koos perforiini ja granulüsiiniga selle eesmärgi saavutamiseks valgu kolmikkombinatsiooni osana.
Arvatakse, et granulüsiini, gransüümi B ja perforiini loodud multimeerne kombinatsioon suudab retseptorite kaudu nakatunud rakkudesse siseneda. Kombinatsioon sisaldub kotikeses, mida nimetatakse vesiikuliks. Perforiin võimaldab gransüümil läbida vesiikuli pinna sihtraku sisemusse ja apoptoosiprotsess jätkub.
Gransüümidel on peale apoptoosi vallandamisele kaasaaitamise ka muid funktsioone. Nad osalevad ka tsütokiinide aktiveerimises ja nende sekretsiooni esilekutsumises. Lisaks aitavad gransüümid reguleerida mitut tüüpi valgevereliblede, sealhulgas T-lümfotsüütide ja B-rakkude kasvu.
Gransüümi sekretsiooni taseme mõõtmine toimub kahel viisil. Western blot meetod mõõdab valke ribal koos seerumiga, mis näitab toimuvat reaktsiooni. Ensüümiga seotud immunosorbentanalüüsi (ELISA) test kasutab biokeemilisi aineid, et näha, kui palju gransüüme ühes proovis on.
Apoptoosiprotsess ei põhjusta nakatunud rakkude äkksurma. See toimub järk-järgult raku eluea jooksul. Kui esineb ebanormaalseid või nakatunud rakke, näiteks neid, mis tekivad haiguste ja haiguste korral, on rakud keha normaalse kaitse suhtes vastupidavad. Gransüümide abil saab nendesse rakkudesse tungida, et põhjustada raku varem surma. Mõnel juhul on see oluline samm nakatunud rakkude paljunemise vältimiseks.