Mis on Golgi kõõluse refleks?

Kuigi Golgi kõõluste refleks võib olla nime poolest hirmutav, saab selle tegevust lihtsalt seletada. Tegelikud füsioloogilised mehhanismid, mille kaudu see refleks toimib, on väga keerulised; aga lihtsalt öeldes, kui keha kannab vajalikust suuremat koormust, hüppab Golgi kõõluserefleks seda kaitsma. Näiteks kui kaalutõstja üritab biitsepsis keerutada rasket raskust, mida ta ei suuda tõsta, selle asemel, et jätkata võitlust füüsikaga ja riskida lihaskahjustustega, põhjustab refleks selle hüpoteetilise inimese kaalu langetamise.

Keha kõõlustega on seotud andurid, mis tuvastavad nendele kõhrestruktuuridele mõjuvad jõud. Neid nimetatakse Golgi kõõluste elunditeks. Golgi kõõluse organ on ühendatud aferentse ehk sensoorse neuroniga, mis on ühendatud kesknärvisüsteemiga. Kui jõud muutub kõõluse jaoks liiga raskeks, saab kesknärvisüsteem Golgi kõõluseelundilt signaali aferentse neuroni kaudu.

Kui kesknärvisüsteem selle signaali saab, on aeg tegutseda. Järgmisena toimib Golgi kõõluse refleks eferentsed ehk motoorsed neuronid mitmesuguste ülesannete täitmiseks. Nende ülesannete hulka kuulub lihaste lõdvestamine, mis on sama, mis pikendamisel. See toiming hoiab ära edasise kokkutõmbumise, peatades seega ohtliku liikumise ja välistades tulevaste kahjustuste ohu. Kuigi näib, et see samm-sammuline analüüs võtab aega, on protsess üsna lühiajaline, kulgedes tavaliselt sekundi murdosa jooksul.

Golgi kõõluste refleks on mõnevõrra vastupidine teisele tavaliselt uuritud tegevusele, mida nimetatakse venitusrefleksiks. Venitusrefleks toimib vastupidisel viisil, põhjustades tegelikult kokkutõmbumist ja takistades lihaste kahjustusi vastupidisest ülepikenemise vaatepunktist. Näiteks venitusrefleksi toimimises on vales suunas painutatud pahkluu, mille venitusrefleks aktiveerib, et naasta algasendisse ja vältida edasisi kahjustusi.

On mitmeid alateadlikke mehhanisme, näiteks Golgi kõõluste refleks, mis hoiavad keha kahju eest. Loomulikult on nende refleksidega seotud piirangud, kuna nad on võimelised tegema ainult nii palju. Kui näiteks inimese käsi tõmbub kokku või sirutatakse välja väga tugevalt, ei saa ükski refleks sellist tegevust ära hoida.