Kui tänapäeval tunnevad naised, et nad ei saa hakkama ilma igakuiste ajakirjadeta, olgu need siis Vogue, Oprah või Good Housekeeping, mõistaksid nad kindlasti 19. sajandi Ameerika naiste suurt põnevust, kui nad saavad iga kuu oma Godey’s Lady’s Booki. Omal ajal ja vaatamata kõrgele tellimishinnale kolm USA dollarit (USD) aastas, oli see kõige populaarsem ajakiri, mida nimetati “kuulehtede kuningannaks”. See sisaldas kirjandust, kunsti, luulet, uusimaid moe- ja muusikateoseid (kleidimustrite ja nootidega), lisaks kauni käsitsi värvitud moeplaadi igal ajakirjal.
Louis Godey alustas ajakirja avaldamist 1830. aastatel. Aastaks 1837 omandas Godey Sara Josepha Hale’i Ladies Magazine’i ja Literary Gazette’i. Ta pakkus Hale’ile toimetaja kohta, mis võimaldaks tal Bostonisse jääda. Nelja lapse ema nõustus ettepanekuga ja Godey Lady’s Book sündis uuesti, Hale’i olulisel mõjul.
1830. aastate lõpuks oli Godey Leedi raamat väga populaarne ja sisaldas palju ainulaadseid detaile. See ei olnud esimene naistele mõeldud ajakiri ja see järgis paljude populaarsete Briti ajakirjade suundi. Hale oli aga äärmiselt pühendunud Ameerika kirjutamisannete tutvustamisele ja paljud kirjanduses äratuntavad nimed pakkusid materjali Godey Lady’s Booki jaoks, sealhulgas Edgar Allan Poe, kellest sai Godey ja Hale’i jõupingutuste innukas toetaja.
Üks eristav joon, mis ajakirja ajaloos silma paistab, on Godey otsus võtta kogu materjali autoriõigused. See vihastas väiksemaid kirjastusi, kuna neil ei lubatud varastada raamatust Godey’s Lady’s Book materjali oma väljaannete jaoks. Mõned kirjastajad leidsid, et materjali autoriõiguste kaitsmine oli isekas tegu, ja ennustasid ajakirja kiiret hääbumist. See ennustus osutuks valeks ja ajakiri valitseks kuni 1898. aastani, kusjuures Hale tegutseb toimetajana 40 aastat.
Kolm korda aastas ilmus ajakirjas numbreid, mis tutvustasid ainult naiskirjanike andeid. Kuigi ajakiri oli oma olemuselt sageli traditsionalistlik, on feministlikud kirjanduskriitikud kalduvad osutama perioodilisele väljaandele kui fantastilisele teele 19. sajandi naiskirjanike tähelepanu tõstmiseks. Ometi turustas Hale ajakirja ka abikaasadele ja isadele, kuna see edendaks naiste haridust, ainult niivõrd, et nad oleksid selle lugemise tulemusel paremad naised või emad.
Godey Lady’s Book jäi kodusõja teemadel emaks, kuid pole selge, kui palju ajakirja tellimusi oleks lõunamaalasteni jõudnud, eriti sõjast kõige enam mõjutatud piirkondades. Margaret Mitchell filmis Tuulest viidud viitab lõunamaa daamidele, kes kannatavad moeteabe puudumise pärast, kuna nad ei saanud oma lemmikmoeajakirja kätte.