Glottis on termin, mida kasutatakse häälepaelu sisaldava kõri osa kirjeldamiseks. See hõlmab ka häälevolte ja nende vahel leiduvaid tühikuid. Glottis mängib olulist rolli inimeste kõne arendamisel ja loomisel.
Glottise häälekurrud vastutavad helivibratsioonide eest, mis tekitavad mõnevõrra sumisevat heli. Selle protsessi kaudu saab kõne võimalikuks. Hääldus on glottise esmane funktsioon. Õppides seda kehapiirkonda teatud määral kontrollima, muutub võimalikuks erinevates dialektides rääkimine.
Harjutades on võimalik osa hääleheli tekitatud vibratsioonist kontrollida. See on oluline, kui õppida erinevaid sõnu ja helisid rääkima ja õigesti hääldama. See aitab inimesel ka oma häält muuta, et rääkida erinevates murretes või isegi teistes keeltes. Seda tüüpi juhtimise õppimine on kasulik ka teatud muusikariistade mängimise õppimisel.
Valsalva manöövri teeb võimalikuks ka glottise kasutamine. Seda tehakse siis, kui inimene sunnib end suletud hingamisteede kaudu välja hingama. See manööver tehakse nina kinni pigistamisega ja samal ajal suu sulgemisega.
17. sajandi arsti Antonio Maria Valsalva järgi nime saanud Valsalva manöövrit kasutatakse sageli arstliku läbivaatuse ajal. Seda distsipliini kasutatakse erinevate anatoomiliste funktsioonide testimiseks. Näiteks kasutatakse seda sageli südamefunktsiooni testimise viisina. Seda meetodit saab kasutada ka kõrvade ja ninakõrvalurgete vahelise rõhu ühtlustamiseks.
Glottis ise ei koosne mitte ainult tõelistest häälepaeltest, vaid hõlmab ka nn rima glottidis. See on ruum häälepaelte ja kõhrede vahel, mida tuntakse arütenoidsete kõhredena. Need on lihtsalt paar püramiidikujulist struktuuri, mis moodustavad osa kõrist ehk häälekastist. Selle kõhrepaari külge on kinnitatud häälepaelad.
Kõri on hingetoruga ühendatud õõnes struktuur, mida nimetatakse ka hingetoruks. Lisaks sellele, et kõri aitab tekitada vokaalseid helisid, töötab see ka selle nimel, et toiduosakesed ei satuks hingamisteedesse. Seda kehaosa kasutatakse rääkimisel, hingamisel või neelamisel.
Glottis on kaitstud väikese klapiga, mida nimetatakse epiglottiks. See klapp on valmistatud elastsest kõhrkoest. See on kaetud limaskestaga ja kinnitub keelele. Just see koeklapp avaneb ja sulgub, et saata toit söögitorusse, mitte lasta sellel hingetorusse siseneda.