Heitmed on lisandid, mis kogunevad Maa atmosfääri ja tekitavad arvukalt probleeme. Kasvav mure keskkonnale tekitatava kahju pärast koos suurenenud jõupingutustega keskkonnasõbralike lahenduste leidmiseks on pannud paljusid keskenduma olukorrale rahvusvahelisest vaatenurgast. See hõlmab ülemaailmse õhusaaste hindamist, mida sageli nimetatakse ülemaailmseteks heitkogusteks, ja püüdes tõsta teadlikkust kõigis riikides.
Ülemaailmsetele heitkogustele keskendutakse üldiselt saasteainetele, nagu süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid ja fluorosüsivesinikud. Arvatakse, et neil gaasidel on keskkonnale mitmeid kahjulikke mõjusid. Need võivad tekitada näiteks sudu ja happevihma. Üks suurimaid probleeme on aga nende panus globaalsesse soojenemisse.
Globaalne soojenemine on keskkonnaprobleem, mis hõlmab muutuvaid kliimamustreid. Arvatakse, et heitkogused kogu maailmas on selle probleemi üks suuremaid põhjusi. See juhtub seetõttu, et Maad ümbritseb atmosfäärina tuntud gaasikiht. Ülemaailmsed heitkogused sisaldavad sageli soojust tekitavaid gaase. Kui need vabanevad, tõusevad nad üles ja jäävad atmosfääri lõksu.
Arvatakse, et kinnijäänud gaasid põhjustavad osaliselt Maa temperatuuri tõusu. Teooriad viitavad ka sellele, et kliimamuutused on osaliselt tingitud osoonikihi – mis on Maa kaitsebarjäär päikese eest – kahjustamisest. Arvatakse, et globaalsed heitkogused mängivad selles probleemis olulist rolli.
See juhtub seetõttu, et teatud atmosfääri tõusvad gaasid hävitavad arvatavasti osoonikihi. See võimaldab päikese ultraviolettkiirtel tungida läbi osooni ja jõuda Maa pinnale. Selle tulemusena võivad tekkida temperatuurimuutused ja muud negatiivsed mõjud.
Globaalne soojenemine teeb enamat kui lihtsalt muudab maailma kuumaks. Kui temperatuur tõuseb, tõuseb meretase ka looduslike objektide, näiteks polaarjäämütside ja igikeltsa sulamise tõttu. See muudab ka erinevate elusolendite elupaiku, mis mõnel juhul ohustab nende ellujäämist. See võib lõpuks ohustada toiduahelat. Sellised mõjud võivad tavaliselt olla kaudselt seotud globaalsete heitkogustega.
Globaalse soojenemise tagajärjed on suuresti vastutavad heitkoguste vähendamise tõuke eest. Üks võimalus selle saavutamiseks on fossiilkütuste, nagu nafta ja kivisöe, kasutamise vähendamine. Arvatakse, et need kütused aitavad probleemile tugevalt kaasa. Muutused selles osas hõlmavad alternatiivsete energiaallikate leidmist.
Maakasutus on samuti murettekitav teema seoses ülemaailmsete heitkogustega. Seda seetõttu, et taimed võivad aidata absorbeerida osa maailmas eralduvaid gaase. Suuremate jõupingutuste asemel taimestiku istutamiseks ja kaitsmiseks toimub aga metsade raadamine. Paljudel juhtudel tehakse seda selleks, et maad saaks kasutada eesmärkidel, mis suurendavad ülemaailmseid heitkoguseid.
Paljud eksperdid ennustavad, et kui heitkoguseid ei vähendata, muutub maailm tulevikus drastiliselt ja ebasoodsalt. Teised eksperdid ei usu, et olukord on nii kohutav, kui teatud väited näitavad. Üksmeele puudumine on osa põhjusest, miks on raske saada ühtset ülemaailmset vastust.