Glasnost oli ametlik Nõukogude valitsuse avatuse ja läbipaistvuse poliitika, mida rakendati 1980. aastate keskel. See võimaldas ausust riigi probleemide ja puuduste arutamisel ning konsultatsioone NSVL Glasnosti valitsemises ja juhtkonnas, mis võib tähendada “avalikkust”, soodustas teabe levitamist ja algatas Nõukogude Liidu liider Mihhail Gorbatšov 1985. aastal. osa tema kujunevast perestroikapoliitikast. Gorbatšov kasutas seda korruptsiooni vähendamiseks Nõukogude valitsuse kommunistlike juhtide seas ja kommunistlikule võimule omase tsensuuri kärpimiseks.
Gorbatšov, kes oli tollane riigi juhtorgani peasekretär ja sai hiljem 1991. aastal presidendiks, kasutas glasnostit koos majanduse detsentraliseerimise ja vabadusega. Kuigi poliitikad kombineeriksid lõpuks Nõukogude Liidu lagunemise 1991. aastal, tooksid need kaasa suurema ajakirjandusvabaduse ja teisitimõtlemise vabaduse. NSV Liidu rahvast glasnosti poliitika poole viimisel lootis Gorbatšov riigi valitsusest ja ühiskonnast järk-järgult välja viia paljud kommunistlikud poliitikad ning tuua Venemaale demokraatia.
Glasnosti poliitika oli Gorbatšovi ellu viidud kolmeosalise programmi keskne osa ja see oli oluline avaliku hääle võimaldamiseks. Glasnost andis venelastele esimest korda viimastel aegadel võimaluse osaleda poliitilises debatis, foorumi poliitikutega eriarvamusele jätta ja muutusi soodustada. Akadeemilistel ja teaduslikel häältel lubati esimest korda arutleda kommunistliku hierarhia üle glasnosti all ning see kaasamine tooks kaasa kommunistliku võimu lagunemise.
Just glasnosti kaudu lubati meedial esmakordselt tsenseerimata kajastada riigi valitsuse poliitikat. See tõi kaasa perestroikaprogrammide esmase kajastamise ja lõpuks venekeelse teadmise programmi puudustest. Uus vabadus õhutas kriitikat Gorbatšovi ebaõnnestunud majandusprogrammide üle ja leidis Nõukogude Liidu revolutsionääride eriarvamusi. Venemaa satelliitriigid hakkasid selle uue poliitilise vabaduse all lagunema 1991. aastal ja sellele järgnes 1990. aastate jooksul paljude teiste Ida-Euroopa riikide demokratiseerumine.
Nõukogude Liidus tegi glasnost leebemaid piiranguid kõigis eluvaldkondades. Sellest tulenevad sidemed läänemaailmaga olid ilmsed, kui nõukogude võim hakkas rohkem reisima, tutvustama Ameerika ja Euroopa tavasid, ideid ja poliitikat ning ajama äri Lääne ettevõtjatega. Kuigi glasnostil ebaõnnestus Nõukogude Liidu reformimine ühtsema riikide kogumi suunas, ei puudunud 1991. aasta kokkuvarisemine miljonite äsja leitud demokraatlike tavade kogemusest.