Geopoliitika ühendab teatud mõttes geograafia uurimist poliitika uurimisega. Geograafia viitab füüsilistele pinnavormidele, suurusele ja ressurssidele, samas kui poliitika viitab suhetele riikide või piirkondade vahel või nende vahel. Geopoliitiline keskkond viitab seega piirkonna poliitilisele olukorrale, võttes arvesse riigi geograafiat, ajalugu, religiooni, kultuuri, valitsusstruktuuri ja sotsiaal-majanduslikku olukorda. Seda terminit võib kasutada ka kitsamalt, et arutada ühe riigi poliitilist olukorda, võttes arvesse nende geograafilist tegelikkust, või laiemalt, et käsitleda terve kontinendi keskkonda. Sageli räägitakse näiteks Aafrika või Lähis-Ida geopoliitilisest keskkonnast.
Väidetavalt võttis termini geopoliitika kasutusele 20. sajandi alguses Rootsi politoloog Rudolf Kjellen. Alates selle loomisest on see muutunud populaarseks terminiks, mida kasutavad politoloogid, ajaloolased, keskkonnakaitsjad ja sotsioloogid. Piirkonna geopoliitilise keskkonna analüüs püüab paljuski saada aimu erinevatest aspektidest, mis mõjutavad piirkonna poliitikat, kultuuri ja tööstust.
Enne termini kasutuselevõttu arutasid ajaloolased, politoloogid ja arheoloogid sageli seda, kuidas piirkonna geograafia kujundas oma inimesi. Näiteks Saudi Araabia geograafia, nimelt selle keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa mandritel, on väidetavalt mõjutanud oluliselt selle kaubanduse arengut varasematel sajanditel.
Ka riigi või piirkonna geopoliitiline keskkond võib ajas muutuda. Kuigi geograafia võib jääda staatiliseks, võib muutuv maailmakeskkond mõjutada piirkonna poliitilist võimu. Kuna maailm sõltub praegu naftast, on naftavarude rikastel aladel suurem jõud. Kuid enne tööstusrevolutsiooni ja kui alternatiivsed energiaallikad muutuvad tavaliseks, võivad naftarikkad riigid ja piirkonnad kaotada osa oma naftavarudega seotud poliitilisest võimust.
Teise võimalusena võib geopoliitiline keskkond drastiliselt muutuda, kui erinevad riigid muutuvad võimsamaks. Kuna näiteks Hiina areneb majanduslikult, võivad selle ulatuslikud inimkapitali ja mineraalide ressursid, samuti selle tohutu suurus koos muude geograafiliste, ajalooliste, usuliste ja poliitiliste teguritega muuta maailma geopoliitilist keskkonda drastiliselt.