Mis on generaliseerunud ärevushäire?

Generaliseerunud ärevushäire (GAD) on psühholoogiline seisund, mis kuulub ärevushäirete perekonda, psühholoogiliste häirete hulka, mida iseloomustab ärevuse kui põhitunnuse olemasolu. Inimestel võib generaliseerunud ärevushäire tekkida igas vanuses, kusjuures see seisund on naistel umbes kaks korda sagedasem kui meestel. Selle seisundi lahendamiseks saab kasutada mitmeid ravimeetodeid, olenevalt patsiendi iseärasustest ja ilma ravita ei ole põhjust põdeda GAD-i.

Generaliseerunud ärevushäirega inimesed kogevad pidevat muret ja ärevust, mis ei pruugi olla seotud konkreetse asjaga. Neile võib tunduda, et nad peavad olema pidevalt katastroofideks valmis, stressides kõike alates rahast kuni sotsiaalsete olukordadeni. Mõnel inimesel tekivad paanikahood ja muud tõsise stressi tunnused ning need võivad omakorda olla ärevuse põhjuseks, sest patsient võib tunda end avalikus kohas ebamugavalt, kuna ta on mures paanikahoo tekkimise pärast.

Lisaks ärevusele võivad patsiendil tekkida ka väsimus, unetus, rahutus, kannatamatus, peavalud, iiveldus, oksendamine, liigne higistamine ja ärrituvus. Mõne patsiendi puhul võib ärevuse tase olla suhteliselt madal, kuid teistel põhjustab generaliseerunud ärevushäire häirivat ärevuse taset, mistõttu on patsiendil raske elada normaalset ja aktiivset elu. Kui see kestab kauem kui kuus kuud, vajab patsient ravi. Diagnoosi võib panna psühhiaater, kes võib pakkuda patsiendile mõningaid ravivõimalusi.

Üldise ärevushäire korral võivad aidata mitut tüüpi ravimid, sealhulgas ärevusvastased ravimid, mida saab kasutada ärevuse ja sellega seotud sümptomite leevendamiseks, ning antidepressandid, mis võivad aidata patsiendil saavutada tasakaalustatuma vaimse seisundi. Arvatakse, et GAD pärineb ajust neurotransmitterite ja ajus olevate kemikaalide tasakaalu probleemide näol ning ravimite kasutamine võib aidata taastada nende kemikaalide normaalsema taseme, et patsient tunneks end paremini.

Psühhoteraapia võib aidata ka generaliseerunud ärevushäire korral. Seansid terapeudiga võivad aidata patsiendil leida ärevuse algpõhjus ning käsitleda konkreetseid olukordi ja probleeme, nagu soov minna välja ja suhelda sõpradega. Psühhoteraapiat saab kasutada alternatiivina või täiendusena ravimitele, olenevalt patsiendist ja patsiendi psühhiaatri ravikäsitlusest.