Gastriin on inimkehas leiduv hormoon. Seda toodavad mao limaskesta rakud ja selle eesmärk on reguleerida seedehappe sekretsiooni. Kuigi selles protsessis osalevad ka teised hormoonid, on gastriin maohappe peamine regulaator. Selle aine valmistamise eest vastutavaid maorakke nimetatakse G-rakkudeks.
Juba ainuüksi toidu tarbimine stimuleerib hormooni tootmist. Kui inimene sööb, satub toit tema kõhtu ja G-rakud stimuleerivad gastriini vabanemist verre. Vere tase hakkab tõusma, käivitades maohappe vabanemise. See hape aitab kaasa toidu seedimisele. Lõpuks toodetakse piisavalt maohapet ja hormooni tase hakkab taas langema.
Peale mao on sellel ainel oma roll ka teiste inimkeha organitega. See aitab ka soolestikku, maksa ja kõhunääret, kuigi selle mõju nendele organitele on väike. Pankreases käivitab see seedeensüümide tootmise. Maksas aitab see kaasa sapi tootmisele. Selle roll soolestikus on aidata kaasa toidu liikumisele läbi seedetrakti alumise osa.
Mõnikord on arstidel vaja kontrollida inimese gastriini tootmist. Seda võib teha näiteks seedesüsteemiga seotud haiguste kahtluse korral. Näiteks võib seda testi teha selleks, et kontrollida inimese kõhunäärme või tema mao limaskesta rakkude ebanormaalset kasvu. Seda võib teha ka kasvajate paljastamiseks soolestikus. Sellised testid võivad osutuda kasulikuks ka selliste haiguste avastamisel nagu kahjulik aneemia, teatud tüüpi verehaigus.
Gastriini testimiseks teevad meditsiinitöötajad tavaliselt intravenoosse sekretiini testi. See hõlmab patsiendi vereproovi võtmist ja seejärel seedehormooni sekretiini süstimist ühte tema veeni. Patsiendi süstimisel võetakse veel üks vereproov ja esimese veerandtunni jooksul järgneb iga viie minuti järel pärast süstimist täiendav vereproov. Lõpuks võetakse 30 minutit pärast sekretiini süstimist veel üks vereproov. Tulemused on tavaliselt saadaval vaid paari päeva jooksul pärast testimist.
Kuigi kõrge gastriini tase võib viidata kasvajatele või verehaigustele, on hormooni kõrgenenud tasemega seotud ka teisi seisundeid. Näiteks võib süüdi olla neerupuudulikkus ja teatud tüüpi haavandid. Teisest küljest võib hormooni madal tase näidata ka haigusi. Näiteks madalat taset on seostatud hüpotüreoidismiga.