Gastriit on kõige põhilisemalt kõhuvalu. Täpsemalt tähendab gastriit mao limaskesta põletikku. Sõltuvalt põhjusest võivad gastriidiga kaasneda gaasid ja kõhulahtisus.
Enamik inimesi on seda seisundit oma elus ühel või teisel hetkel kogenud. Põhjused võivad olla bakteriaalsed, viiruslikud, seenhaigused, põletikuvastased ravimid, autoimmuunhaigused, nagu luupus, või isegi sigaretisuitsu põhjustatud.
Paljud inimesed, kes seda seisundit kogevad, ravivad esmalt ise ravimeid ja kui põhjus on mööduv, võivad antatsiidid jms olla tõhusad. Kroonilise gastriidi korral peab inimene aga pöörduma arsti poole.
Tavaliselt kogub arst esmalt täieliku haigusloo ja määrab prootonpumba inhibiitori ravimi, et näha, kas maohappesisalduse vähenemine lahendab probleemi. Arst määrab tõenäoliselt ka madala rasva- ja happesisaldusega dieedi. Kui sümptomid ei taandu, tellib arst sageli ülemise GI-paneeli, et teha kindlaks, kas patsiendil on sümptomeid põhjustav haavand, ja ravib patsienti vastavalt.
Kui patsiendil haavandit ei ole, võib arst seejärel kontrollida H. pylori ja teiste Helicobacter liikide olemasolu. Kui need bakterid esinevad, määrab arst seejärel antibiootikumid ja hoiab patsiendil prootonpumba inhibiitorit, kuni sümptomid on taandunud ja patsiendi H. pylori test ei ole enam positiivne.
Kroonilist gastriiti tuleks võtta kui selle põhjuse sümptomit. H. pylori krooniline esinemine soodustab teadaolevalt maovähi teket ja ravimata jäetud peptiline haavand võib samuti muutuda pahaloomuliseks.
Ravi eesmärk on vähendada sümptomeid ja soodustada mao limaskesta paranemist, eriti H. pylori’st. Enamik inimesi suudab leevendust saavutada esialgse prootonpumba inhibiitori ravimiga ja seejärel käsimüügi antatsiididega, nagu Maalox® või Mylanta®.
Gastriit on harva surmav, kuid võib varjata muid haigusi, nagu äge koronaarsündroom või aordi aneurüsmi rebend. Seetõttu peaks inimene alati pöörduma arsti poole, kui sümptomid ei taandu.