Garantiikohustus on finantskontode kirje. See sisaldab üksikasjalikult hinnangulist summat, mille ettevõte peab teatud aja jooksul kulutama tootegarantiijärgsete kohustuste täitmiseks (nt remont ja asendamine). Garantiivastutuse mõiste võib hõlmata ka juriidilisi riske, mille kaubeldava instrumendiga seotud isik automaatselt enda peale võtab.
Garantiivastutuse peamine kasutusala on ettevõtte raamatupidamises, täpsemalt bilansis. Püütakse arvestada sellega, et ettevõttel võib tulevikus tekkida kulutusi seoses juba müüdud kaupadega. Need ilmnevad juhul, kui kaubal on ettevõtte garantii ajal rike.
Garantiikohustuse eesmärk on prognoosida tegelik summa, mida ettevõte peab kulutama garantiiga seotud kulude katteks. See võtab arvesse mitmeid tegureid, eelkõige garantii alla kuuluvate kaupade arvu, garantiikulude keskmist maksumust ja iga kauba garantiitasu prognoositavat võimalust. See arv tuleb igal aastal ümber arvutada, et võtta arvesse nii uusmüüke kui ka eelnevatel aastatel müüdud esemetele järelejäänud garantiiaja vähenemist.
Konkreetse perioodi garantiikohustuse arvutamisel on see summa kajastatud nii kohustusena bilansis kui ka kuluna üldarvestuses. Aja möödudes arvatakse garantiimakseteks tegelikult kulutatud raha kohustuste arvust maha, mitte ei loetleta uue kuluna. Ülejäänud arv tähistab summat, mille tootja loodab ülejäänud arvestusperioodi jooksul välja maksta. Erinevus esialgse hinnangulise garantiikohustuse ja tegelike garantiikulude vahel ajas kajastub seega pigem loetletud garantiikohustuse muutustes tulevastes bilanssides kui kuluna.
USA raamatupidamisseadus nõuab, et ettevõtted kannaksid garantiikohustused bilansis, kui on täidetud kaks tingimust. Esimene on see, et väljamakse tegemine on tõenäoline: see tähendab, et see on tõenäoline. Teine on see, et väljamaksete maksumust saab arvutada. Peaaegu kõikidel juhtudel vastavad garantiikohustused neile kahele tingimusele.
Mõistel garantiivastutus on ka seosetu tähendus, mis kirjeldab juriidilist mõistet. See hõlmab kaubeldavaid instrumente, milleks on kindla rahasumma maksmist tagavad dokumendid, millest silmapaistvamad näited on tšekid. Nii kaubeldava instrumendi väljastaja kui ka selle tasumiseks esitaja võtavad automaatselt teatud juriidilised kohustused, näiteks pettuse korral. Neid kohustusi, mis eksisteerivad ilma lepingus täpsustamata, nimetatakse garantiikohustusteks.