Futuurleping on ostja ja müüja vaheline kokkulepe kauba, sealhulgas põllumajandussaaduste ja energiaressursside või finantsinstrumendi kohta, millega tulevikus kaubeldakse. Aluskaup määrab lepingu väärtuse, mis müüakse futuuribörsil turu määratud hinnaga. Mõnikord tarnitakse kaubatoode lepingu kehtivusaja lõpus, kuid enamasti arveldatakse tehingud sularahas enne aegumiskuupäeva.
Kauplejad hõlbustavad futuuride börsil futuurlepingute tellimusi. Finantsinstrumendid on enim kaubeldavad futuurilepingud, kuigi futuuridega kauplemine sai alguse põllumajandusturust. Põllumajandus- ja energiakaubad jätkavad kauplemist futuuribörsil, sealhulgas lepingud teravilja, metallide ja fossiilkütuste toodete, näiteks nafta ja gaasi jaoks.
Kuigi konkreetse kauba üksikud komponendid on erinevad, kaubeldakse kõigiga standardlepinguna. Igaüks neist sisaldab üksikasju, nagu lepingu väärtus ja eeldatav tarnekuupäev. Kui futuurileping on allkirjastatud, on see siduv kohustus, mis tuleb kas üle anda või teatud aja möödudes arveldada. Neid tehinguid võrreldakse sageli optsioonilepingutega, kuid peamine erinevus on see, et optsioonilepingus olevad kauplejad ei ole kohustatud tehingut täitma ja võivad lasta lepingul aeguda.
Futuuriturud on mõeldud maandamiseks ja riskijuhtimiseks. Futuurlepingu müüja võib olla põllumees, kes püüab põllumajandussaagi hindu kinni panna. Kuna see põllumees ei tea, kas saagikoristus on kõrgeim saak või mis on selle kauba hind saagikoristuse ajal, võib ta otsustada oma positsiooni maandada. Ta teeb seda nii, et nõustub nüüd müüma saagi hiljem ostjale turu määratud hinnaga.
Ostja võib olla valmis ostma kaupa kõrgema väärtusega tulevikus, kuna hinnad futuuriturul kipuvad olema kõikuvad. Näiteks võivad nafta ja gaas kaubelda futuurilepingute alusel ning hinnamuutused võivad välistegurite tõttu olla üsna dramaatilised. Inimesele, kes kasutab oma äritegevuses transpordikütust, näiteks lennufirmal, oleks kasulik maandada kõikuvate energiahindade eest, ostes toornafta futuurilepingu. Hinda lukustades on stabiilsus ning ostja ja müüja saavad rahavoogu vastavalt jaotada.