Lingvistikas on funktsionaalne koormus ehk foneemiline koormus, mil määral aitab konkreetne foneem keeles sõnu üksteisest eristada. Foneem on heli väikseim osa, mis aitab tähendust edasi anda. Samal foneemil võib olla funktsionaalne koormus, mis ühes keeles on kõrge, teises aga madal.
Üks viis selle kontseptsiooni mõistmiseks on vaadata minimaalseid paare – see tähendab kahte sõna, mis on samad, välja arvatud üks foneem. Näiteks “hõõrumine” ja “rut” moodustavad minimaalse paari, kuna neid hääldatakse samamoodi, välja arvatud lõplik heli. Hääliku /b/ muutmine /t/ heliks muudab sõna tähendust. Inglise keeles annab /b/ kuni /t/ muutus alati kas erineva sõna või mõttetu sõna. See tähendab, et /b/ ja /t/ on väga suure funktsionaalse koormusega foneemid.
Teised foneemid ei ole sõnade üksteisest eristamisel nii olulised. Lühike /i/ ja lühike /e/ eristavad mõnikord, kuid mitte alati, kahte sõna üksteisest. Näiteks “pin” ja “pliiats” on minimaalne paar. Teisest küljest võib sõna “sõber” hääldada kas /i/ või /e/ häälikuga, ilma tähenduse erinevuseta või segaduseta. Need helid on mõnes inglise keele murretes isegi vahetatavad ja seetõttu on neil üsna väike funktsionaalne koormus.
Samamoodi muudab mõnikord ingliskeelse sõna tähendust see, milline silp on rõhutatud. “Perfect” ja “per fect” on minimaalne paar, kuna need on samad, välja arvatud nende stress. Sõna “alumiinium” võib aga hääldada kas “a lum in um” või “a lu min um”. Inglise keeles on suhteliselt vähe minimaalseid paare, mis on määratud nende stressiga, seega on stress üsna väikese funktsionaalse koormusega foneem.
Kõrgus on veel üks foneem, millel võib erinevates keeltes olla erinev tähendus. Mandariini hiina keeles võib sõna või silbi kõrguse või tooni muutmine tekitada täiesti erineva, mitteseotud sõna. Inglise keeles pole see aga kunagi nii. Seetõttu on helikõrgus mandariini hiina keeles suur funktsionaalne koormus, inglise keeles aga mitte.
Mõnedes keeltes tehakse vahet ka aspireeritud /ph/ ja aspireerimata /p/ vahel. Ühelt teisele vahetamine võib moodustada erineva sõna, seega on sellel funktsionaalne koormus sellistes keeltes nagu hindi. Paljud inglise keelt kõnelevad inimesed ei kuule aga isegi nende kahe heli erinevust. Kuna puuduvad ingliskeelsed miinimumpaarid, mis sõltuksid nende helide erinevusest, pole sellel funktsionaalset koormust.