Funktsionaalne häire on meditsiiniline seisund, mille puhul üks või mitu keha funktsiooni on ebanormaalsed, kuid probleemil ei paista olevat tuvastatavat orgaanilist põhjust, vaid see tuleneb stressist või psühholoogilistest probleemidest. Funktsionaalsete häirete diagnoosimine ja ravimine võib osutuda keeruliseks ning patsiendile sobiva abi tagamiseks võib vaja minna mitmelt arstilt. Oluline on olla teadlik sellest, et kuigi põhjused võivad olla psühholoogilised, ei ole need sümptomid väljamõeldud ja patsiendil on tõeline füsioloogiline probleem, isegi kui põhjust on raske kindlaks teha.
Funktsionaalse häire tavaline näide on teadmata põhjuseta krooniline valu. Mõnel inimesel tekib krooniline valu vastusena põletikule või vigastusele ja nendel juhtudel on haigusseisundi päritolu lihtne mõista. Teised inimesed võivad kogeda kroonilist valu ilma selge põhjuseta. Neil ei ole põhihaigust või vigastust, mis võiks valu seletada, kuid valukogemus on autentne ja patsient kogeb leevendust analgeesiast, elektrilisest närvistimulatsioonist ja muudest meetmetest.
Mõned psühhiaatrilised seisundid võivad olla seotud funktsionaalse häirega. Depressiooniga patsientidel võivad ilmneda sellised sümptomid nagu äärmine valu või liigesevalu või väsimus ilma selge füsioloogilise põhjuseta, nagu vigastus või unepuudus. Inimesed võivad kogeda ka ajufunktsiooni muutusi koos psühholoogilise probleemiga, kuigi see seisund ei pruugi tingimata põhjustada ajuhäireid.
Teatud meditsiinilistel erialadel võib mõistet “funktsionaalne häire” kasutada erineval viisil ja see võib tekitada segadust. Ortopeediliste kirurgide jaoks on sellised häired luude ja ümbritsevate kudede kaasasündinud väärarengud ning nende päritolu on arenguprobleem. Kui nad seda terminit kasutavad, ei tähenda see, et patsiendil on teadaoleva põhjuseta meditsiiniline probleem.
Funktsionaalset häiret võib olla võimalik ravida ilma põhjust vähendamata ja mõnel juhul võivad arstid omistada potentsiaalsete orgaaniliste põhjustega seisundid teadmata allikatele, kuna keskendutakse ravile, selle asemel, et välja selgitada, miks patsiendil haigus tekkis esimene koht. Patsientide jaoks, kes pole kindlad, mida arst selle termini kasutamisel silmas peab, võib olla kasulik küsida selgitust. See võib olla oluline ka patsientidele, kes soovivad veenduda, et nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida tulevasi haigusepisoode või funktsioonihäireid.