Arstid saavad neerude tervist jälgida, võrreldes filtreeritud ja imendunud naatriumi uriiniga eritumisega. Naatriumi fraktsionaalne eritumine on selle mõõtmise arvutamine, mida kasutatakse sageli neeruhaiguse kahtluse korral. See arv võib näidata ka seda, milline äge neerupuudulikkus inimesel on, eriti kui probleem on neerude verevoolus või elundis endas. Mõõtmisel kasutatakse tavaliselt naatriumi sisaldust uriinis ja plasmakontsentratsioone. Neid väärtusi koos uriini voolukiiruse, kreatiniini taseme ja neerude kaudu filtreeritava naatriumiga kasutatakse sageli naatriumi fraktsionaalse eritumise (FENA) arvutamisel.
Naatriumi fraktsionaalne eritumine määratakse tavaliselt vereanalüüsi ja uriiniproovi võtmisega. Verekeemiat saab analüüsida soola ja kreatiniini taseme tuvastamiseks ning testi ajal on ainsaks ebamugavustundeks tavaliselt nõela tunne. Tavaliselt tehakse test patsientidele, kellel on neerufunktsiooni mõjutavaid haigusi. See suudab tuvastada neerude verevoolu puudumist, mille puhul FENA mõõdetakse tavaliselt 1% või vähem. Väärtus üle 3% näitab sageli neerukahjustust.
Vereringesüsteemi haigusi nimetatakse tavaliselt prerenaalseteks haigusteks, kui mõõdetakse fraktsionaalset naatriumi eritumist. Neerukahjustuse või -puudulikkuse korral võib põhjuseks olla äge tubulaarnekroos. Vaheväärtus võib näidata kas haigusseisundi tüüpi või ummistust neerudes või nende läheduses. Matemaatilised arvutused tehakse pärast vere- ja uriinianalüüsi tulemuste analüüsimist. Mõnikord mõõdetakse muude ainete, näiteks uurea, kusihappe või liitiumi osalist eritumist uriiniga.
Enne fraktsionaalse naatriumi eritumise testi pole tavaliselt palju ettevalmistusi. Arstid soovitavad sageli vältida diureetikume, kuna need võivad muuta naatriumi imendumist neerudes, aga ka teisi ravimeid, mis võivad seda teha. Testimine on üldiselt madala riskiga, samas kui vereanalüüside tüsistused võivad mõnel juhul hõlmata verejooksu, minestamist või infektsiooni.
Naatriumi fraktsionaalse eritumise põhjal tuvastatavad seisundid on maksatsirroos või kongestiivne südamepuudulikkus. Neeruhaigusi, nagu äge glomerulonefriit, neerupuudulikkus või rabdomüolüüs, võib seostada madala FENA arvuga. See arv võib olla suur, kui inimene oksendab või teda ravitakse imemiseks nina-maosondiga, kuna bioloogilised protsessid võivad takistada naatriumi tagasiimendumist.