Mis on Fovea Centralis?

Fovea centralis, üldtuntud ka kui fovea, on silma võrkkesta kõrgeima fookusega osa. Sellel on kõrgeim koonuste fotoretseptorite kontsentratsioon, mis on silmas olevad rakud, mis tajuvad värvi, ja see kõrge koonuste tase võimaldab selles silma osas teravdatud fookust. Fovea on ka see, mis võimaldab inimestel värvinägemist, sest selles piirkonnas on värvitaju parim. Fovea nägemine, mis on keskendunud, keskendunud nägemine, mis on seotud autojuhtimise, sportimise ja lugemisega, on võimalik tänu fovea centralis’ele.

Objektile fokusseerimisel võimaldab fovea centralis fookusala, mille läbimõõt on umbes 1 tolli (2.54 cm) umbes käeulatuses. See piirkond tähistab nägemisulatust keskse 2° vahel. Selle väikese fookusvahemiku tulemusena peab silm tiirlema ​​ümber suuremate objektide, et saaks neile keskenduda – see põhimõte on kõige märgatavam, kui jälgib kedagi lugemas. Sellest nähtusest tekkis pilgu-kontingentsi paradigma kui meetod silma liigutuste mõõtmiseks.

Inimese fovea centralis’e keskmine läbimõõt on umbes 0.04 tolli (1 mm), mis on vähem kui 1% võrkkesta kogupinnast. Vaatamata väikesele suurusele moodustab fovea centralis umbes 50% nägemisnärvi närvikiududest ja umbes 50% aju mahust aju visuaalses ajukoores. Selle kõrge spetsiifilisuse taseme loovad piirkonna koonusrakkude ja võrkkesta ganglionrakkude ehk visuaalsete neuronite struktuur. Iga võrkkesta ganglionirakk sõltub visuaalse teabe saamiseks ühest koonusrakust ja iga koonusrakk saadab visuaalset teavet kuni kolmele võrkkesta ganglionrakku. See on ülejäänud võrkkestaga võrreldes palju spetsiifilisem, mis tähendab, et fovea centralis’e piirkond võimaldab palju kõrgemat visuaalset detaili kui võrkkesta teised piirkonnad.

See piirkond asub kollatähnis, võrkkesta keskses piirkonnas, mis on võrkkesta loomulik päikesekaitsekreem, kuna neelab suure energiaga sinist ja ultraviolettvalgust. Maakula aga ei sisalda otsest verevarustust, mistõttu fovea centralis saab hapnikku lähedalasuvast piirkonnast, mida nimetatakse koroidiks. Ereda valguse tingimustes ei saa fovea piisavalt hapnikku ja tekib hüpoksia ehk hapnikupuudus.