Fovea on anatoomilise struktuuri süvend. Inimesed kasutavad sageli terminit “fovea”, et viidata konkreetselt fovea centralis’ele, silma kriitilisele alale, mis võimaldab inimestel näha erakordse selguse ja täpsusega. Kui inimesed tegelevad ülesannetega, mis nõuavad kõrget nägemisteravust, nagu lugemine või autojuhtimine, toetuvad nad nende ülesannete edukaks täitmiseks suuresti fovea centralis’ele. Selle tulemusena võib selle silmaosa kahjustamine olla eriti problemaatiline.
See struktuur asub makula keskel, võrkkesta piirkonnas, mis üldiselt vastutab ägeda nägemise eest. Fovea keskosas on tihe koonuste kobar, mida ümbritseb rida vardaid ja koonuseid, mis on tihedamalt kokku pakitud kui mujal silmas. See piirkond ühendub ka närvirakkude klastriga, et anda nägemisnärvile võimalikult palju signaale, tagades, et ükski detail ei lähe kaduma. Kui üks fovea varrastest või koonustest midagi tajub, kandub see edasi nägemisnärvi ja lõpuks ajju.
Mitmed oftalmoloogilised seisundid võivad hõlmata fovea, mis põhjustab nägemistaju ja teravuse probleeme. Kuigi keegi ei jää ilma fovea centralis’eta pimedaks, on ta ilma selle visuaalseks tajumiseks kasutatava tiheda rakukogumita olulises ebasoodsas olukorras. Selle silmapiirkonna kahjustused, näiteks kollatähni degeneratsioonist põhjustatud kahjustused, võivad põhjustada nägemise järk-järgult halvenemist ja raskusi lugemise ja täpsusega seotud ülesannetega.
Inimesed kipuvad olema eriti tundlikud fovea muutuste, isegi peente muutuste suhtes, kuna need võivad nägemist nii sügavalt mõjutada. Kui täheldatakse muutusi, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole, et teha kindlaks nende põhjus ning uurida ravi- ja ravivõimalusi. Nägemisprobleemide ignoreerimine võib põhjustada pikaajalisi kahjustusi, mida on võimatu ravida ega parandada.
Fovea ja ümbritsevate struktuuride tervise kontrollimiseks saab kasutada regulaarseid silmauuringuid. Isegi kui kellelgi ei ole nägemisprobleeme, võivad probleemid ilmneda ja kui need tuvastatakse kiiresti, võib see patsiendi prognoosi oluliselt parandada. Silmakontrolli käigus vaatab arst silma, et näha võrkkesta ja hinnata selle tervislikku seisundit. Kui patsiendil näib olevat teatud haigusseisundi jaoks eriline oht, võib konkreetsete probleemide lahendamiseks kasutada diagnostilisi teste.