Kütus on materjal, mis võib tarbimise ajal, näiteks põletades, soojust toota. Fossiilsed kütused, mida nimetatakse ka mineraalkütusteks, on orgaanilised põlevad materjalid, mis on saadud elusolendite jäänustest. Nende hulka kuuluvad kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, turvas ja nafta. Nendest looduslikest kütustest valmistatakse kunstlikke kütuseid, nagu bensiin ja petrooleum. Fossiilkütused võivad esineda mitmel kujul: metaan on gaas, õli on vedelik ja kivisüsi tahke aine.
Mõnda fossiilkütust nimetatakse süsinikku sisaldavateks kütusteks, mis pärinevad taimejäätmetest. Väikseima süsinikusisaldusega süsinikkütuseks on turvas, mis hinnanguliselt katab umbes 2% Maa maismaast märgaladel, mida tuntakse erinevalt rabade, soode, rabade, soode ja turbaaladena. Kütteturvas erineb samblaturbast, mida kasutatakse põllumajanduses.
Ligniit on süsinikusisaldusega kütus, mille süsinikusisaldus on järgmine. Seda nimetatakse ka pruunsöeks, see on pruunikas või kollakas ja selles on rohkem niiskust kui kivisüsi. Seda leidub Põhja-Ameerikas ja Saksamaal.
Suurima süsinikusisaldusega kivisüsi on endiselt oma viie liigi hulgas. Need on kasvavas järjekorras must pruunsüsi ehk subbituminoosne kivisüsi, bituumenkivisüsi, poolbituminoosne kivisüsi, semantratsiit ja antratsiit. Pange tähele, et poolbituminoosne kivisüsi on kõrgekvaliteediline bituumensüsi, samas kui semantratsiit on madala kvaliteediga antratsiitkivisüsi. Nendest antratsiit on kõige enam peaaegu puhas süsinik.
Maagaas koosneb gaasilistest süsivesinikest, mis on segatud teiste komponentidega. Selle põhikomponent on metaan, mis moodustab 80–95% selle sisaldusest. Muudeks kaasatud gaasideks võivad olla butaan, etaan ja propaan. Seda leidub nii naftamaardlate läheduses kui ka eraldi.
Toornafta ehk nafta on veel üks fossiilkütustest. Seda leidub Maal asuvates kivimite ladestustes ja ekstraheeritakse kasutamiseks kütteõli, bensiini ja muude toodetena, nagu vaha, plastide, määrdeainete ja väävelhappe tootmine. Saudi Araabia on nii üks maailma suurimaid toornafta tootjaid kui ka suurimaid eksportijaid.
2006. aastal moodustas maailma energiatarbimine 86% fossiilkütustest või nende derivaatidest. See hõlmas 36.8% naftat, 26.6% kivisütt ja 22.9% maagaasi. Ülejäänud energia tarniti mittefossiilkütustest, nagu hüdroelektrienergia, tuumaenergia, geotermiline energia ning päikeseenergia, loodete ja tuulega toodetud energia. Maailma energiatarbimine kasvab igal aastal.
Kuna saadaval on piiratud kogus fossiilkütuseid, on nende ammendumine murettekitav. Asjaolu, et need kütused eraldavad põletamisel saasteaineid, näiteks süsinikmonooksiidi, on veel üks mureallikas. Võimalus, et nende põletamine aitab kaasa globaalsele kliimamuutusele või globaalsele soojenemisele, on tekitanud tuliseid vaidlusi.