Foneetikatõlkija on seade või tööriist ühe kirjutatud märgikomplekti muutmiseks teiseks. Üldiselt töötab foneetikatõlki põhimõttel, et luua kindlas keeles täpsed foneetilised esitused või kuvada “kuulmisfoneetika”, mis aitab keeletundjal näha, kuidas sõna või fraasi hääldatakse. Erinevat tüüpi foneetikatõlkimise üksused annavad sihtrühmale erinevaid tulemusi.
Foneetika definitsioon on kõnehelide ja nende tähtedeks transkriptsiooni uurimine. Foneetiliste tõlkijate üks levinumaid kasutusviise on näidata, kuidas kõneheli transkribeeritakse konkreetses keeles. Isegi kui keeled jagavad sama tähestikku, nagu paljudes “rooma” tähestikku kasutavates keeltes, võib foneetiline transkriptsioon erinevates keeltes oluliselt erineda.
Täiendav foneetikatõlki tüüp võib olla miski, mis tõlgib mitte-rooma tähtedega või sümbolitega kirjutatud keeled „rooma” vormingusse, mis muutub Internetis jagatud keelekohtade keelestandardina üha populaarsemaks. Foneetikatõlkija võib näiteks võtta araabia tähed, aasia keele tähemärgid korea või hiina keelest või muud kirjad ja tõlkida need lääne publikule tuttavateks foneetilisteks tähtedeks.
Mõnel juhul püüab foneetika tõlkeseade muuta mitmesuguseid juba kirjutatud tähti muudeks tähtedeks, mis tuvastavad selgelt konkreetsed kõnehelid. Sellise foneetilise transliteratsiooni eesmärk on aidata kõnelejatel hääldada kirjutatud sõna, kui nad pole selle hääldusega tuttavad, nagu võib leida tavalisest sõnastikust. Seda tüüpi tõlkijad on populaarsed ka kultuuridevaheliseks kasutamiseks.
Mõnel foneetikatõlkijal on palju elementaarsem kasutus ja funktsioon. Näiteks erinevad Internetis saadaolevad tööriistad võtavad tegelikult kirjutatud sõna ja kirjutavad ükshaaval välja selle kaastähed. Selle eesmärk on õigekirja kinnitamine, kuid tegelikult tundub see sõna tõlkimisel vaid vähesel määral kasulik.
Oluline on märkida, et foneetiliste sümbolite kasutamisel, mis võivad olla levinud peaaegu igat tüüpi foneetilistes tõlkides, võivad need sümbolid sõltuvalt teenusepakkujast muutuda. Keelte kõnehelide kirjeldamisel kasutatava foneetika järjepidevuse puudumine võib keeleõppijale probleeme tekitada. Seega on segaduse vältimiseks abiks tõlkijad, kes kasutavad standardset transliteratsioonivormingut, näiteks rahvusvahelist foneetilist tähestikku.