Flameout on reaktiivmootori rike, kui leek, mis tavaliselt töötamise ajal pidevalt põleb, kustub. Ilma leegi kuumuseta ei saa mootor enam tõukejõudu pakkuda. Lennuk ei kuku leegi süttimisel kohe taevast alla, kuid see võib kujutada endast ohtu, kui sellega ei tegeleta. Tavaliselt on võimalik mootorit taaskäivitada ja funktsionaalsust taastada.
Reaktiivmootoritega õhusõidukitel on tavaliselt mitu mootorit, et mitte ainult suurendada võimsust, vaid ka mõningast koondamist. Kui ühes mootoris süttib leek, mis võib tekkida mitmesugustel asjaoludel, võivad teised mootorid kompenseerida. Kui piloot taastab rikkis mootori töö, saab lennuk stabiliseeruda ja lendu jätkata. Autopiloodisüsteemid jälgivad mootori funktsioone ja võivad piloote probleemidest hoiatada ning teha vajalikke arvutusi, et hoida lennukit kontrolli all, kui üks või mitu mootorit rikki lähevad.
Joad toetuvad pidevalt põlevale leegile, mis toimib õhu ja kütuse liikumisel läbi mootori. Leegi kustutamisel see sureb ja piloot peab mootori taaskäivitama, et leek uuesti käima saada. Selle üheks võimalikuks põhjuseks on mootori mehaaniline takistus, mis on tavaliselt põhjustatud kokkupuutest võõrkehaga, nagu lind või vulkaaniline tuhk. Õhu/kütuse segu võib samuti olla süüdlane, kuna liiga palju kütust võib leegi kustutada. Teine probleem võib olla füüsiline kahjustus, nagu ka ebapiisav hapnikuvarustus.
Halb ilm on leekide sagedane põhjus. Tugev vihm, lumi ja jää võivad mootoris leegi kustutada isegi kaitsekatte ja muude elementidega kokkupuutumise piiramiseks mõeldud meetmete korral. See on eriti suur oht, kui mootorid töötavad madalatel pööretel, nagu võib juhtuda laskumisel või siis, kui lennuk jõuab reisimiskõrgusesse. Nendel lennuperioodidel on piloodid valvsad mootoriprobleemide varajaste hoiatusmärkide suhtes, et nad saaksid vajadusel võtta asjakohaseid kõrvalehoidmismeetmeid.
Tulekahju korral rakenduvad turvasüsteemid, et lennukit võimalikult palju stabiliseerida. Mõnikord ei ole võimalik mootorit taaskäivitada ja lennukil võib tekkida vajadus teha ülejäänud mootoritega hädamaandumine. Muud juhtumid, näiteks need, mis hõlmavad mitut mootoririket või probleeme lennuki teiste süsteemidega, võivad põhjustada avariisid. Pärast õnnetust hindavad uurijad hoolikalt kogu olemasolevat materjali, et teha kindlaks, mis juhtus, ja otsida võimalikke meetodeid selliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks.