Meditsiinis on fistulid torukujulised läbikäigud, mis moodustuvad ebanormaalselt või luuakse kehas kirurgiliselt. Fistul võib ühendada elundite või veresoontega või ühendada naha pinna siseorgani või veresoonega. Need võivad haiguse tagajärjel organismis ebanormaalselt moodustuda.
Üldiselt kirjeldatakse fistulit selle asukoha järgi kehas. Näiteks arteriovenoosne (AV) fistul ühendab arteri ja veeni. Need on ka hea näide kirurgiliselt loodud fistulist, mis on mõeldud pikaajaliseks meditsiiniliseks raviks, näiteks dialüüsiks lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel.
Fistulid võivad moodustuda kõikjal kehas ja seal on kolm põhitüüpi, mida nimetatakse pimedateks, täielikeks ja mittetäielikeks. Pimedate fistulitel on ainult üks avatud ots, samas kui täielikel fistulitel on avad väljast ja seest. Mittetäielikel fistulitel on väline ava, kuid need ei kinnitu millegi külge.
Fistuli põhjused on erinevad. Neid võivad põhjustada haigused, nagu ka teatud meditsiinilised ravimeetodid ja kehatraumad või vigastused. Sellised seisundid nagu Crohni tõbi ja koliit on tavalised põletikulised soolehaigused, mis põhjustavad anorektaalseid fistuleid. Süüdlaseks võivad olla ka kehatraumad, näiteks pikaajaline raske sünnitus, mis võib põhjustada sünnitusabi fistuleid. Nende teket raske sünnituse tagajärjel esineb kõige sagedamini nendes maailma piirkondades, kus professionaalne arstiabi on kas kehv või puudub üldse.
Fistulite ravi sõltub põhjusest, asukohast, suurusest ja tüübist. Mõned vigastuse tagajärjel tekkinud väikesed paranevad ise õigel ajal. Mõnel juhul, kui need on põhjustatud haigusest või seisundist, näiteks infektsioonist, võib ravi hõlmata antibiootikume. Kui fistul häirib normaalseid ja vajalikke kehafunktsioone, näiteks verevoolu, võib osutuda vajalikuks operatsioon avause parandamiseks. Diagnoos varieerub sõltuvalt asukohast ja tüübist. Kirurgiliselt loodud lõikude jaoks on tavaliselt vaja veresoontekirurgi ning nende paranemist ja funktsionaalsust jälgitakse hoolikalt.