Finantsvaraturg on koht, kus ostetakse ja müüakse lepingujärgset õigust teatud rikkusele. Seda iseloomustab tavaliselt vara likviidsus või see, kui kiiresti saab seda sularahaks konverteerida, ning see hõlmab selliseid finantsvarasid nagu säästu- ja tšekikontod, aktsiad ja võlakirjad ning hüpoteegid. Üks sellisel turul kaubeldava rikkuse unikaalseid omadusi on see, et sellel ei pruugi olla otsest või lineaarset seost tegeliku füüsilise väärtusega, näiteks maa, ehete või kunstiga.
Finantsvarade turu kauplemiskeskkonnad, nagu aktsiaturg või võlakirjaturg, on altid kõikuma erinevatele turul esinevate, mõnikord näiliselt mitteseotud tingimuste tõttu. Selle tulemuseks on perioodiline trend finantsvaradega, mida nimetatakse hinnamullideks. Varade väärtus kipub tõusma tasemele, mis ületab väärtpaberi tegeliku väärtuse. Kui see mull lõhkeb, näeb turg sageli järsku langust kuni selleni, et vara paberväärtus on alahinnatud.
Finantsvarade turul kauplemine ise soodustab väärtpaberite tõusu ja langust, suurendades või järgides väiksemaid suundumusi koos kasvava ostu- ja müügitasemega. See loob omamoodi tagasisideahela, mis liialdab tegelikke turutingimusi, kuid mida saab sageli teatud määral usaldusväärselt ennustada, kasutades matemaatilisi mudeleid protsessis, mida nimetatakse tehniliseks analüüsiks. Finantsvaraturule tehtud investeeringute põhjal tehtud hinnangud kellegi rikkusele on spekulatiivne väärtus, mis erineb tegelikust netoväärtusest. Seda kasutatakse aga sageli ka kauplemiskeskkondades krediidiriski ja grupi või üksikisiku võlakohustuste täitmise võime kategoriseerimiseks.
Üks finantsvarade turu peamisi langusi on see, et see annab turulepingute omanikele nõude tegelikele füüsilistele varadele, mille üle võib vaidlustada, kui varade aluseks olev ettevõte suletakse. Pankroti korral ei suuda ettevõte tavaliselt kõiki oma võlausaldajaid tasuda ja need, kellel on finantsvaranõudeid, liigitatakse selle järgi, kelle varad esimesena likvideeritakse. Võlakirjainvesteeringuid peetakse tavaliselt tugevamate lepinguliste kohustuste tõttu aktsiatest turvalisemaks ning eelisaktsia makstakse ära enne lihtaktsiat. Finantsvara paberväärtus võib aga kiiresti muutuda nulliks, olenemata selle tüübist, kui ettevõtet, millega vara on seotud, tabab tõsine finantskriis.