Kui projekt liigub arendusest tootmiseelsesse faasi, korraldatakse kõik, mis peab olema paigas enne tegeliku võtte või põhimõttelise pildistamise algust. Eeltootmises lõpetatakse casting, palgatakse võttegrupid, kostüümikunstnikud hakkavad tööle ja lavakunstnikud hakkavad ehitama. Kui filmi võetakse kohapeal, otsitakse kohad läbi ja sõlmitakse võtete jaoks leping. Koostatakse ajakava ja stsenaarium jagatakse stseenideks asukoha ja castingnõuete järgi, et pildistamine oleks võimalikult kuluefektiivne.
Stseenide blokeerimiseks võtte jaoks luuakse sageli süžeeskeemid, mis jäädvustavad visuaalselt stseeni tegevuse olemust. Storyboard on koomiksilaadne graafiline raam, millel on stseeni vabakäeline renderdamine. Süžeeskeemid võivad kujutada tegelaste vahelist vahetust või tegevuste jadasid, nagu auto tagaajamine või plahvatus. Need kujutavad ka stseeni soovitud kaameranurga(de) alt ning neid eksponeeritakse lugemiseks ja/või jaotatakse muul viisil vajalike näitlejate ja meeskonna vahel.
Näitlejad peavad tootmiseelses etapis kohtuma kostüümikunstnikega. Kui on vaja hääletreenereid, treenereid, juhendajaid või muud tüüpi iseloomu ettevalmistamist, toimub see selles etapis. Näitlejatel, kes peavad osaks kaalust alla võtma või juurde võtma, on eeltootmise faas, et jõuda füüsiliselt ja vaimselt vormi.
Eeltootmise käigus pannakse kokku ka haldusstruktuur. Iga filmi juhitakse nagu miniatuurset ettevõtet, kus on vajalikud kõik tavapärased osakonnad: palgaarvestus, raamatupidamine, eelarve koostamine, järelevalve ja nii edasi.
Filmi mahakukkumine eeltootmise käigus on täiesti võimalik. Üks põhjus võib olla peamise näitleja kaotus või asjaolud, mis keelavad projekti mõne muu olulise aspekti lõpuleviimist. Kui eeltootmine läheb üle põhifotograafiale või tegelikule võttele, langeb film tootmisest välja palju harvemini. Rahastajad on selleks hetkeks juba palju investeerinud.
Filmi tootmise tee on pikk protsess, mis algab arendusest, läheb eeltootmise, tootmis- või põhimõttelise fotograafia, järeltootmise, publiku testimise ja lõpuks levitamisega. Igal filmil on oma hulk katsumusi ja katsumusi, tagasilööke ja sujuvat sõitu. Kogu protsess võib kesta mitu kuud kuni mitu aastat, kusjuures arendusprotsess võtab tavaliselt kõige rohkem aega, kuid on ka erandeid. Võttegraafikuid võivad häirida raskused castinguga, õnnetused võtteplatsil või väljaspool võtteplatsi, kus osalevad suuremad näitlejad, või asukoha võtted, koostöövõimetu ilm või muud ettenägematud probleemid. Kui film lõpuks suurele ekraanile jõuab, on see kõigi asjaosaliste jaoks märkimisväärne saavutus.