Filaggriin on teatud tüüpi valk, mida leidub nahas. Filaggriini geeni mutatsioon võib häirida naha võimet toimida barjäärina. See laseb nahalt vett kaotada ning samuti võib sellesse siseneda baktereid ja muid aineid, mis võivad põhjustada allergiat, ärritust ja infektsioone.
On leitud, et filagriini geenimutatsioon on seotud atoopilise ekseemiga, mille puhul kuiva naha laigud muutuvad sügelevaks ja põletikuliseks, ning mõnede allergiliste seisunditega, nagu riniit, mille korral ninakäigud on ärritunud. Sama mutatsioon esineb ka ihtüoosi korral, kus nahk muutub kuivaks ja ketendavaks. Arvatakse, et allergilised reaktsioonid niklile võivad olla tingitud filaggrini geeni defektist, kuna see võib viia nikli kergemini nahale sattumiseni. Praegu ei ole inimestel üldiselt kättesaadavat testi, et näha, kas neil on geenimutatsioon, kuid see võib tulevikus muutuda.
Naha granulaarses kihis on rakkude sees nn keratohüaliini graanulid. Need graanulid sisaldavad profilagriini molekule, mis muudetakse filaggriiniks. Seda kasutatakse seejärel naha välimiste kihtide struktuuri loomisel. See teeb seda, koondades kokku keratiini nime all tuntud valgu ahelad, aidates moodustada naharakkude skeletid sitketeks kompaktseteks kujunditeks. Filaggriin aitab ka hoida vett naharakkude sees, hoides nahka niisutatuna.
Arvatakse, et ligikaudu pooltel atoopilise ekseemi raskemate vormidega patsientidest on filaggriinide puudus ja mõnel juhul ei pruugi ihtüoosi vulgaris’ega inimestel olla valku üldse. Arvatakse, et inimestel, kellel on atoopiline ekseem koos selle puudusega, on suurem risk astma tekkeks. Ekseemi saab ravida, kasutades seebi asemel pehmendavaid aineid ja kandes nahale regulaarselt niisutajaid. Mõnikord kasutatakse haiguse ägenemise korral steroidseid salve, mis vähendavad põletikku. Ihtüoosi ravitakse tavaliselt naha niisutamisega niisutajate abil.
Reumatoidartriidina tuntud haiguse korral ründab keha immuunsüsteem liigeseid, põhjustades kahjustusi ja põletikku. Seda haigust põdevate inimeste veres on leitud antikehi, mis on suunatud filaggriinile ja takistavad selle toimimist. Nende antikehade taset veres saab mõõta ja kasutada reumatoidartriidi diagnoosimiseks selle varases staadiumis, kui seda võib olla raskem eristada teistest artriitidest.