Fikseeritud tuluga analüüs on fikseeritud tulumääraga väärtpaberite, näiteks võlakirjade ja muude finantstoodete riskide ja väärtuste hindamine, mis pakuvad nendesse investeerijatele fikseeritud ja regulaarseid makseid. Neid väärtpabereid emiteerivad valitsused ja kõikvõimalikud organisatsioonid, et kaasata kapitali oma projektide rahastamiseks. Fikseeritud tulu analüüsi eesmärk on välja selgitada, milliseid väärtpabereid osta, müüa või oma investeerimisportfellis hoida. Investor, kes omab või soovib osta fikseeritud tulumääraga instrumente, võib seista silmitsi paljude nende finantstoodetega seotud riskidega, sealhulgas intressimäära risk, krediidirisk ja inflatsioonirisk. Seega aitab fikseeritud tuluga analüüs välja tuua võimalikud riskid ja tulud ning seejärel saab investor teha otsuse konkreetse fikseeritud tuluga väärtpaberi ostmise, hoidmise või müügi kohta.
Seda tüüpi analüüs aitab investoril hinnata konkreetset väärtpaberit ja näha, kas turuväärtus on õiglane. Teisisõnu saab investor öelda, kas väärtpaber on üle- või alahinnatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõnede fikseeritud tulumääraga instrumentide hind võib olla kõrgem kui nende õiglane väärtus, mis võib investorit nende ostmisest eemale peletada. Teisest küljest, kui fikseeritud tulu analüüs viitab sellele, et teatud instrumendi hind on alla selle tegeliku väärtuse, võib ta soovida selle osta, kuna see pakub kasumivõimalust.
Intressimäära risk ja krediidirisk on ühed olulisemad riskid, mis puudutavad paljusid fikseeritud tulumääraga investoreid. Seega kasutab fikseeritud tulumääraga analüütik erinevaid meetodeid, et hinnata neid kahte konkreetset riski ja kvantifitseerida, kuidas teatud fikseeritud tulumääraga investeeringud võivad nende riskidega silmitsi seista. Näiteks võtavad tõusvad intressimäärad ära enamiku fikseeritud tulumääraga investeeringute väärtuse, kuid intressimäärade langemise korral võivad need võita. Põhjus on selles, et enamiku fikseeritud tulumääraga toodete hinnad liiguvad intressimääradele vastupidises suunas – st intressimäärade tõustes hinnad langevad ja vastupidi.
Enamik fikseeritud tulumääraga väärtpabereid on omamoodi võlakohustused. See tähendab, et väärtpaberite ostja on laenuandja, emitent/müüja aga laenuvõtja ja seega võib ostjal tekkida krediidirisk. See juhtub siis, kui emitendil on probleeme, enamasti rahalisi probleeme, ja ta ei suuda laenuandjale võlgu tagasi maksta. Seetõttu mõõdab analüütik fikseeritud tulu analüüsi tegemisel krediidiriski. See aitab tal näha, kas emitent on suuteline tegema nii regulaarseid makseid kui ka põhiosa, kui selle täielik tagasimakse tähtaeg on käes.