Üldiselt, kui õhusõiduk vajab maandumisriba, peetakse seda fikseeritud tiivaga lennukiks. Tiivad on püsivalt kinnitatud lennuki kere külge ega anna tõukejõudu. Fikseeritud tiivaga lennukite suurus võib ulatuda väikseimast eksperimentaalsest trikilennukist kuni suurima kommertslennuki või sõjalise pommitajani. Kõigil neil lennukitel on ühine tiiva- ja roolisõlm, mis on kombineeritud eraldi jõuallikaga, nagu reaktiivmootor või propeller. Lennukeid, nagu helikopterid ja hõljukid, ei peeta fikseeritud tiibadega, kuna need kasutavad rootorite jõudu nii tõukejõu kui ka tõstejõu saavutamiseks.
Fikseeritud tiivaga õhusõidukite täielikuks mõistmiseks võib aidata reisida tagasi mootorlennunduse algusaegadesse. Vennad Wrightid lõid esimese lennuki, mis kasutas fikseeritud tiiva konstruktsiooni. Standardsel tasapinnalisel tiival on kumer pealispind ja tasane alumine pind. Kui propeller või reaktiivmootor surub kogu lennukit ettepoole, tabab õhk olulise survega tiiva esiserva. Tiib on paigale väga kindlalt kinnitatud, nii et õhuvool saab liikuda ainult kahes suunas, üleval või alla. Kui õhk voolab üle tiiva kumera ülaosa, liigub see kiiremini kui tiiva põhja all voolav õhk. Tulemuseks on nähtus, mida nimetatakse liftiks. Lennukit saab selle tõste ärakasutamiseks nurga all pöörata, mis teeb võimalikuks mootoriga lennu.
Fikseeritud tiibade tehnoloogia põhiraskus seisneb tiibade konstrueerimises. Suurema kandevõime korral maksimaalse tõstejõu tagamiseks tuleb lennuki tiibade siruulatust eksponentsiaalselt suurendada. Nende suuremate tiibade kaalu ja pikkuse toetamine tähendab täiustatud keevitustehnikate ja sisemiste tugistruktuuride kasutamist. Fikseeritud tiibadega lennukid kannatavad samuti vähese liikuvuse all, välja arvatud juhul, kui need on konfigureeritud trikilendudeks. See on üks põhjus, miks valitsus määras fikseeritud tiibadega lennukite vastutuse õhujõududele ja helikopterite eest armeele. Hävituslennukid ja pommitajad kasutavad fikseeritud tiivaga tehnoloogiat täiel määral, kuid helikopterid pakuvad suuremat mobiilsust.