Kuigi see on tuntuma Ficus cariaca ehk tavalise söödava viigimarja lähisugulane, ei pruugi Ficus pumila oma pereliikme moodi välja näha. Muidu roomava või roniva viigimarja nime all tuntud puitunud viinapuu on juurtega klammerduv, mis tähendab, et see kinnitub piki varre õhujuurte abil pindadele. Kuigi see igihaljas viinapuu on pärit Ida-Aasiast, kasutatakse seda kogu maailmas nii dekoratiivtaimena kui ka köögina.
Ficus pumila peetakse väga kergesti kasvatatavaks ja seda võib kasvatada nii päikeselises kui ka kergelt varjulises kohas. Noori taimi tuleks regulaarselt kasta hästi kuivendavas pinnases, kuid vanemad, küpsemad taimed võib jätta omapäi. Roomavad viigimarjad võivad muutuda ka üsna agressiivseks ja katta terveid seinu, tõustes mõne aastaga üle 60 jala (umbes 18 meetri) kõrgusele. Selle vältimiseks otsustavad mõned aednikud istutada selle viinapuu võimaliku ülevõtmise vältimiseks vähem viljakasse pinnasesse.
Noore Ficus pumila lehed on üsna väikesed, südamest ovaalse kujuga ja ligikaudu ühe tolli (2.5 sentimeetri) pikkused. Noorematel taimedel on väiksemad varred, mille ääres on peened karvad. Kui taim küpseb, hakkab tal kasvama suuremad, puitunud horisontaalsed varred ja suuremad lehed. Need tumerohelised lehed on nahkjad ja kasvavad umbes nelja tolli (10 sentimeetri) pikkuseks.
Roomava viigimarja helerohelist vilja peetakse valeviljaks, mis tähendab, et õied ja seemned kasvavad kokku, moodustades ühe tahke massi. Ficus pumila pisikesi õisi ei saa tegelikult näha, kui just viigimarja ise lahti ei lõigata. Seemned ja lilled kasvavad koos õõnsas anumas ning neid tolmeldab spetsiaalne herilane, mida sageli nimetatakse viigiherilaseks. Pärast peaaegu suletud hoonesse sisenemist ei tolmelda need herilased mitte ainult sees olevaid lilli, vaid munevad ka ise.
Paljude aednike jaoks kasutatakse Ficus pumila dekoratiivse viinapuuna. See kiiresti kasvav viinapuu on võimeline klammerduma mitmesuguste struktuuride külge ja seda kasutatakse sageli ebaatraktiivsete seinte katmiseks. Soojemas kliimas võivad need viinapuud aga kahjustada teatud tüüpi materjale ja nad võivad ka kiiresti kontrolli alt väljuda, kui neid regulaarselt ei pügata. Mõned maastikukujundajad, majaomanikud ja aednikud kasutavad seda taime ka suurte maa-alade katmiseks. Toaaednikud saavad roomavat viigimarja kasvatada ka rippkorvis.
Mõnes maailma piirkonnas, nimelt Taiwanis ja Singapuris, kasutatakse selle taime toodetud viigimarjadest ka teatud tüüpi tarretist, mida nimetatakse jääželee- või aiyaželee-ks. Kui viigimarja küpseb lillaka värvusega, lõigatakse see pooleks ja keeratakse pahupidi. Seejärel lastakse sellel kuivada ja seemned kraabitakse ära. Seejärel segatakse seemned võrkkotis veega ja hõõrutakse, mis ekstraheerib seemnetest geeli. Seejärel lastakse sellel geelil taheneda ja kuumadel suvekuudel serveeritakse seda sageli magusate jookidega.