Kuigi filosoofid on selle üle sageli vaielnud, on fenomenoloogia ja eksistentsialism tänapäevases filosoofias praktiliselt lahutamatud. Eksistentsialism on põhimõtteliselt inimeksistentsi uurimine üksikisiku kohta. See filosoofia haru vaatleb, kuidas iga inimene imbub oma elule tähendusega, hoolimata paljudest takistustest, mida maailm praegusel kujul teele seab. Fenomenoloogia uurib inimteadvust ehk seda, kuidas iga inimene kogeb teda ümbritsevat maailma. Paljud filosoofid on tänapäeval nõus, et fenomenoloogia ja eksistentsialism kattuvad paljudes valdkondades, kuna mõlemad on seotud inimkogemuse ja maailmatajuga.
Enamasti keskendub eksistentsialism inimeste olemasolule, mitte nende olemustele. See filosoofia ei keskendu hingele ega immateriaalsetele teguritele, nagu Jumal ja vaimne elu. Neid tegureid võetakse mõnikord arvesse, kuid ainult osana inimese isiklikust filosoofiast, mitte kui üldtunnustatud tõde. Eksistentsialismis pole miski objektiivne; kõik kogemused on subjektiivsed, iga inimene omistab oma elule erineva tähenduse. Eksistentsialism väidab, et inimesed peavad määrama oma elule tähenduse, et aidata neil tõusta kõrgemale maailma ebasoodsatest omadustest.
Fenomenoloogia uurimine vaatleb ka eksistentsi, kuid keskendub rohkem sellele, kuidas erinevad kogemused kujundavad inimese arvamust maailmast laiemalt. Filosoofid, kes omistavad sellele mõtteviisile, vaatavad nähtusi või asju tavaliselt nii, nagu need ilmnevad igas individuaalses inimkogemuses. Teisisõnu, miski, mis ühele inimesele näib nähtusena või kummalise sündmusena, võib olla teise jaoks täiesti normaalne. Näiteks võib üks inimene kogeda fotol olevat varju kummituse või üleloomuliku kujuna, samas kui teine inimene kogeb sama nähtust ülevalgustatud filmi puhul.
Seal, kus fenomenoloogia ja eksistentsialism kattuvad, on kogemuse kaudu. Inimesed kasutavad kogetud nähtusi oma elule tähenduse lisamiseks, mis sunnib neid edasi toimima ja edasi liikuma. Iga inimene kogeb nähtusi erinevalt, mis tähendab, et iga inimeksistentsi juhtum on erinev. See pakub maailmale palju erinevaid inimesi. See mitmekesisus on vajalik nii fenomenoloogia kui ka eksistentsialismi elushoidmiseks. Kui kõik inimesed kogeksid ja tajuksid asju ühtemoodi, poleks kumbagi neist filosoofiatest olemas.
Nii fenomenoloogia kui ka eksistentsialismi liikumapanev jõud on täitumine. Inimesed kogevad asju nii, nagu nad kogevad, sest nad peavad tundma eesmärgitunnet. Need kaks filosoofiat põrkuvad, sest see täitumine sõltub elule tähenduse omistamisest ja seejärel selle tähenduse kogemisest.