Failiserver on arvuti, mis on ühendatud võrku, enamasti kohtvõrku (LAN), mille esmane ülesanne on toimida tsentraliseeritud andmesalvestusena mitmele masinale arvutivõrgu klient-serveri mudeli osana. Need on saadaval mitme erineva riist- ja tarkvarakonfiguratsiooniga. Failiservereid kasutatakse mõnikord kriitiliste andmete varundamiseks. Tüüpiline failiserver on konfigureeritud ainult failide saatmiseks ja vastuvõtmiseks ning see ei käivita kasutajate jaoks ühtegi aktiivset protsessi. Neid saab konfigureerida ka andmete levitamiseks Interneti kaudu, kasutades FTP-d (failiedastusprotokoll) või HTTP-d (hüperteksti edastusprotokoll).
Iga kaasaegne arvuti võib olla konfigureeritud toimima failiserverina. Lihtne personaalarvuti, mis jagab muusikafaile kogu koduvõrgus, toimib failiserverina. Suuremates organisatsioonides on failiserverid tavaliselt spetsiaalsed arvutid, mis on enamasti varustatud väga suurte salvestusseadmete massiividega. Kaasaegses andmetöötlusskeemis levinud failiserveri kõige spetsialiseerunud vorm koosneb arvutitest, mis on loodud spetsiaalselt toimima ainult failiserveritena. Need spetsiaalsed seadmed pakuvad võrguga ühendatud salvestusruumi (NAS), kasutades riistvara, mis on üldiselt konfigureeritud maksimeerima ainult nende jõudlust andmete salvestamisel ja jagamisel ning sisaldab ainult väga lihtsaid sisend-/väljund- ja töötlemisvõimalusi.
Failiserverid võivad töötada kas standardsete või spetsiaalsete operatsioonisüsteemidega. Kõik kaasaegsed operatsioonisüsteemid on loodud võimaldama arvutitel toimida failiserveritena. Linuxi operatsioonisüsteem naudib failiserverites märkimisväärset populaarsust nii stabiilsuse kui ka majanduslike põhjuste tõttu. Windows® ja UNIX® on sageli kasutusel ka failiserveri operatsioonisüsteemidena. NAS-seadmed võivad kasutada standardsete operatsioonisüsteemide versioone, kuid võivad kasutada ka spetsiaalseid piiratud funktsioonidega operatsioonisüsteeme.
Failiservereid kohtab sageli olukordades, kus andmete jagamine on kasulik. Suured võrgud kasutavad kasutajatevahelise andmete jagamise hõlbustamiseks failiservereid. Tsentraliseeritud failiservereid kasutavaid võrgusüsteeme on samuti lihtsam kaitsta, kuna kõik failid asuvad tsentraalses riistvaras ja neid saab hõlpsamini varundada.
Kõik failiserverid kogevad aeg-ajalt jõudluse halvenemist, kui nõudlus andmete järele on eriti suur, kuid Internetiga ühendatud serverid on samuti rünnakute suhtes haavatavad. Teenuse keelamise või hajutatud teenuse keelamise (DoS või DDoS) rünnakuid on sageli kasutatud Internetiga ühendatud failiserverite vastu. Igal juhul ujutavad ründajad failiserveri üle nii paljude pahatahtlike andmete päringutega, et õigustatud päringud lähevad sageli kaotsi või kogevad lubamatuid viivitusi.