Failiedastusprotokolli klient on arvutitarkvararakendus, mida kasutatakse andmeserverile juurdepääsuks failiedastusprotokolli (FTP) abil. Selle ühise protokolli kasutamise kaudu saab klient edastada andmeid serverisse ja serverist. Klientrakendus pakub vahendeid ühenduse loomiseks ja seejärel vastavate FTP-käskude andmiseks serverile. Seda on mitmel kujul, mida juhitakse käsurea liidese (CLI), graafilise kasutajaliidese (GUI) ja isegi tavalise veebibrauseri kaudu.
FTP on osa Interneti-protokolli (IP) komplekti ülemisest rakenduskihist, kusjuures side edastamiseks kasutatakse edastuse juhtimisprotokolli (TCP). Seejärel vastutab failiedastusprotokolli klient serveriga ühenduse loomise eest, avades lõpuks kaks TCP-ühendust. Esimene on juhtühendus, kus klient saadab FTP-serverisse käsud. Esimesed juhtühenduse kaudu saadetud käsud on USER käsk, mille argumendiks on kasutaja nimi, ja seejärel käsk PASS, millele järgneb parool. Pärast loomist jääb juhtühendus avatuks kogu seansi vältel.
Siin seadistab failiedastusprotokolli klient erinevad suhtlusrežiimid, mis tal serveriga on. Tavaliselt esitatakse andmeid ühel kahest viisist, kas tekstina või binaarselt, olenevalt saadetavatest või vastuvõetavatest andmetest. Tekstitüüpi edastusi kasutatakse kõige sagedamini lihttekstifailide puhul, mis on kodeeritud kas Ameerika standardse teabevahetuse koodi (ASCII) kodeerimismeetodiga. Binaarne režiim, mida nimetatakse ka pildirežiimiks, on mõeldud failide, näiteks digitaalsete piltide, mittetekstilises kahendvormingus edastamiseks. Teine, mida nimetatakse kohalikuks režiimiks, on veel üks viis, kuidas FTP saab andmeid edastada ainulaadse või patenteeritud vormingu abil.
Teine TCP-kanal, mida failiedastusprotokolli klient kasutab, on andmeside. See ühendus on olemuselt ajutine ja luuakse ainult siis, kui klient küsib serveris olevate failide loendit või edastab faili serverisse või serverist. Andmeühendus katkeb siis, kui andmeedastust ei toimu. Andmeside on ainulaadne ka selle loomise poolest, kas siis aktiivselt passiivselt. Klient peab ütlema serverile kasutatava andmeühenduse tüübi sõltuvalt sellest, millist tüüpi ühendus on kliendil saadaval.
Aktiivse andmesideühenduse korral ütleb failiedastusprotokolli klient serverile, millist TCP-pordi numbrit andmeühenduse jaoks kasutada. Passiivses režiimis kasutamisel teatab klient aga lihtsalt serverile, et see on passiivne, ja server teatab seejärel kliendile, millist TCP-porti andmeühenduseks kasutada. Enamasti on klient seadistatud passiivseks ühenduseks tulemüüride kasutamise tõttu, mis kaitsevad teda volitamata juurdepääsu eest.
FTP üldise ebaturvalisuse tõttu on failiedastusprotokolli kliendi turvalisus selle töö lahutamatu osa, et kasutaja tegevus oleks võõraste pilkude eest kaitstud. Aastate jooksul on FTP-ga kasutamiseks välja töötatud mitmeid täiendavaid turbetehnikaid, näiteks klient on kas selgelt nimetanud kasutatava turvaprotokolli või see on automaatselt kaudne. Teised kliendid üritavad FTP-d kasutada turvalise shell-tunneli (SSH) kaudu, millel võib andmeühenduse põgusa olemuse tõttu tekkida raskusi.