EVDO on kiire traadita lairibaühenduse protokoll. Tuntud ka kui EV-DO, 1xEvDO ja 1xEV-DO, on see üks paljudest suurematest kolmanda põlvkonna (3G) traadita andmestandarditest. EVDO-tehnoloogiat kasutavad mobiilseadmed saavad andmeid kiiresti üles- ja alla laadida ning tehnoloogia on alati “sisse lülitatud”, kui juhtmevabast tornist tuleb signaal. Erinevalt WiFi®-ühendusest ei pea EVDO-ga seade olema juhtmevaba leviala läheduses; selle asemel võib mobiiltelefon ise muutuda levialaks ja jagada oma Interneti-ühendust teiste seadmetega.
Ametlikult on Telekommunikatsioonitööstuse Assotsiatsiooni poolt selle tehnoloogia jaoks määratud nimi “CDMA2000, suure kiirusega pakettandmeside liides”. Akronüüm EVDO on lühend sõnadest “Evolution, Data Only” või “Evolution, Data Optimized”, peegeldades tõsiasja, et tegemist on varasema Code Division Multiple Access 2000 (CMDA2000) traadita toodete perekonna järgmise arendusega. EVDO standard töötati välja 1999. aastal, kuid protokolli on sellest ajast alates selle kiiruse parandamiseks täiendatud.
3G ja CDMA
3G on loodud kõne ja kiire mobiilse andmeside edastamiseks liikvel olevatele inimestele. 3G-võrkude arendamisse on kaasatud mitu konkureerivat tehnoloogiat, kuna tehnoloogiaettevõtted töötavad parimal viisil, et tulla toime kasvava nõudlusega traadita teenuste järele kogu maailmas. Paljud ettevõtted, kes on investeerinud 3G võrkude ja tehnoloogia arendamisse, kasutavad koodijaotuse mitmikjuurdepääsu (CDMA) lähenemisviisi, mis on mobiiltelefonivõrkude puhul osutunud väga tõhusaks.
Suurim takistus kiirete traadita võrkude juurutamisel on ribalaiuse või kasutatavate sageduste ulatuse puudumine. Nii nagu FM-kettale saab suruda nii palju raadiojaamu, saab olemasoleva ribalaiuse kaudu edastada ainult nii palju andmeid. Kuna kasutajate koormus suureneb, saadaolevad sagedused vähenevad ja kasutajad võivad kogeda viivitusi, andmete katkemist ja muid probleeme. Seega on pakkujad töötanud selle nimel, et leida viise ribalaiuse tõhusamaks kasutamiseks ilma kasutajate jaoks selgust ja kvaliteeti ohverdamata.
Kuidas CDMA töötab
CDMA kasutab täiustatud matemaatilisi tehnikaid, et võimaldada mitmel traadita seadmel samaaegselt edastada samal raadiosagedusel. Igale seadmele, näiteks mobiiltelefonile, määratakse kordumatu matemaatiline allkiri. Saatjad rakendavad selle allkirja algsele signaalile ja saadavad muudetud versiooni. Vastuvõtja rakendab algse signaali taastamiseks matemaatilise toimingu pöördväärtust.
Mõistet “CDMA” kasutatakse nii üldiselt kanalijuurdepääsumeetodile kui ka spetsiifilistele tehnoloogiatele, mis kasutavad seda meetodit raadioedastuste selgroona. Mõeldud tähendus on tavaliselt kontekstist selge. Näiteks CDMA2000 on andmetöötlusstandard, mis kasutab CDMA-tehnoloogiat.
Kuidas EVDO töötab
Traditsioonilised traadita võrgud loovad otsetee vastuvõtu- ja saatmisseadmete vahel, sarnaselt traditsioonilistele telefonivõrkudele. EVDO jagab andmed selle asemel üksikuteks pakettideks, mis on sama andmetöötlustehnika, mida kasutatakse Internetis. Iga pakett saadetakse kõikidest teistest pakettidest sõltumatult. See säästab ribalaiust teiste seadmete jaoks; Näiteks kui kumbki telefonikõne osapool ei räägi, ei kasuta ühendus ribalaiust. Interneti-saidile juurdepääsul ei kasutata ribalaiust enne, kui sait hakkab veebilehte saatma.
Algse EVDO-protokolli nimega Revision 0 on teoreetiline läbilaskevõime 2.4 megabitti sekundis (Mbps). See on sama kiire kui paljud praegu Ameerika Ühendriikides saadaval olevad juhtmega DSL- ja kaabel-lairibaühendused. Uuendamine versioonile A suurendab kiirust teoreetilise 3.1 Mbps-ni. Kolmas täiendus versioonile B ilmus 2010. aasta jaanuaris, kuigi see pole täielikult kasutusele võetud; Arendaja Qualcomm ennustab mõnes olukorras allalaadimiskiirust kuni 14.7 Mbps.
Qualcomm on EVDO võimete kohta muljetavaldavalt demonstreerinud. Ühes korraldati videokonverents, kus osaleja sõitis autos kiirusel 60 miili tunnis (96 km/h). Videokonverentsi jaoks vajalike suurte andmemahtude edastamine on suur väljakutse, eriti sellisel kiirusel. Teises demonstratsioonis helistati kuulrongilt, mis liikus kiirusega üle 150 miili tunnis (240 km/h).
UMTS ja HSDPA
EVDO suurim väljakutse on olnud universaalne mobiilsidesüsteem (UMTS). UMTS – mida mõnikord tuntakse selle raadioliidese standardi nime all Wideband-CDMA (WCDMA) – kasutab andmeedastuseks suuremaid ribasid. See lähenemine võib olla pealtkuulamise ja segamise suhtes vähem haavatav kui mõni muu traadita tehnoloogia. Andmeedastuskiirus on aeglasem kui EVDO puhul, kuid kiirusega kuni 2 Mbps.
HSDPA, mis tähistab kiiret allalingi pakettjuurdepääsu, ehitati WCDMA-tehnoloogiale, kuid andmete käitlemise viisis on tehtud mitmeid olulisi muudatusi. Seda protokolli peetakse 3.5G-ks või täiustatud 3G-ks, mis on aste 3G-st kõrgemal, kuid mitte päris neljanda põlvkonna jaoks. HSDPA jagab ühte edastuskanalit mitme kasutaja vahel ja ajastab andmeedastuse parimate võimalike tingimuste ärakasutamiseks; see tähendab, et andmeid võidakse saata korraga mitmele kasutajale. Tarbijatele on tavaliselt saadaval HSDPA erineva kiirusega versioonid, mille allalaadimiskiirus on vahemikus 1.8 Mbps kuni 21 Mbps või rohkem.
Kuidas see kasutajaid mõjutab?
EVDO eeliseks on see, et see kasutab samu levisagedusi kui olemasolevad CDMA võrgud. Kuna reguleerivatelt asutustelt spektri ostmine on äärmiselt kallis, vähendab see uute võrkude ehitamise ja kasutamise kulusid. Kuigi HSDPA pakub kõrgemat teenusetasemega kiiremat allalaadimiskiirust, võib see tarbija jaoks olla ka kallim.
Mobiilse Interneti kasutajad peaksid meeles pidama, et andmete edastamiseks kasutatav standard sõltub tavaliselt võrgust; USA-s asuval Verizoni mobiiltelefonil on juurdepääs näiteks EVDO-le, kuid mitte HSDPA-le. Kasutajad, kes reisivad välisriikides traadita seadmetega, võivad soovida kontrollida, kas antud võrk neid toetab. Sagedaste reisijate jaoks võib olla soovitatav kaaluda investeerimist seadmesse, mis töötab usaldusväärselt rahvusvahelistes võrkudes, et vältida probleeme katkenud kõnede, andmete saatmise võimetuse ja muude probleemidega.
Uute traadita ühenduse standardite arenedes kipub traadita teenuste kvaliteet paranema. Erinevad valikud pole kõikides piirkondades saadaval ja nende jõudlus võib olla erinev. Uuemate tehnoloogiatega võib kaasneda ootamatuid tõrkeid ja teenindusplaanid võivad olla kulukamad. Varastel kasutajatel võib olla raske saada ligipääsu tehnilisele toele ja abile, kuna tehnikud ei pruugi nende kasutatavate toodetega nii hästi kursis olla.