Euroopa rahaühik, tuntud ka kui eküüd, oli aastatel 1979–1998 Euroopa rahasüsteemi arvestusvaluuta ja euro eelkäija. Selle valuutakood oli XEU, kuid mõnikord kasutati ka EDU-d. Euroopa rahaühik ei olnud tegelik valuuta, kuna rahatähti ega münte ei eksisteerinud. See oli fikseeritud valuutakorv – mitme riigi valuutade rühm – eesmärgiga stabiliseerida vahetuskursse ja soodustada rahalist stabiilsust Euroopas.
Euroopa valuutaühik, vahetuskursimehhanismi (ERM) tööriist, määras kõigi osalevate Euroopa valuutade kaalutud keskmise. Sellega loodi kollektiivne tehisvaluuta, mille eesmärk oli kasutada ja stabiliseerida Euroopa liikmesriikide valuutasid. Samuti fikseeris ERM kõik valuutad kahepoolse kohustusega +/- 2.25% vahemikku.
Euroopa rahasüsteem otsustas arvutada Euroopa valuutaühiku fikseeritud valuutakorvina. Valuutakorvid kasutavad ühise väärtuse või summa määramiseks eelnevalt kindlaksmääratud valuutade komplekti. Väärtuse arvutamisel jääb iga valuuta summa fikseerituks – algselt kindlaks määratud ja läbivaatamisel muudetud – ning iga valuuta kaal muutub. Kaalud arvutati Euroopa Ühenduse (EÜ) rahvamajanduse koguprodukti protsentide, rahvusvahelise kaubanduse taseme ja reservvaluuta tähtsuse järgi.
Rahvusvahelised investorid said kasu Euroopa valuutaühikust, kuna see oli stabiilsem kui selle Euroopa valuutad. See oli ootuspärane, kuna kaalutud keskmisel põhinev valuuta kursimuutused on pehmemad kui üksikute valuutade liikumised. See stabiilsus võimaldas välisinvestoritel mitmekesistada ja laieneda, ilma et oleks pidanud toetuma ühe riigi valuutale, suurendades liikmeskogukondade ulatust ja võimu.
Euroopa rahaühikust sai suurim loodud tehisvaluuta. EÜ-sisesed rahvusvahelised ettevõtted arvestasid varad ja kohustused Euroopa valuutaühikutes, nendes ühikutes emiteeriti võlakirju ning 80ndate lõpuks hakati osakutega kaubelma väljaspool Euroopat. Laienenud turud võimaldasid Euroopa valuutaühikutel võtta tegeliku valuutana palju rolle.
Vaatamata selle suurele rollile investeeringute ja võlakirjade emiteerimisel, kasutati Euroopa valuutaühikut riigisiseste tehingute tegemiseks harva. Enamik siseriiklikku rahapoliitikat ignoreeris tegelikult valuutakorvi mõju, kuna tehingud kodumaiste rahavarudega olid ebaolulised. Kõik kommertspangad ei pakkunud võimalust maksta Euroopa valuutaühikutes, kuigi mõned reisitšekid olid välja antud valuutas.
Euroopa rahaühikute sünd tulenes Euroopa ühisraha lootusest. Sellisena asendas euro 1999. aastal praktiliselt valuutakorvi suhtega 1:1. Euro pangatähed ja mündid hakkasid ringlema ja asendama Euroopa siseriiklikke valuutasid 2002. aastal.
Euroopa valuutaühiku kasutuselevõtt võlakirjaturgudel ja investeerimiseesmärkidel on inspireerinud ettepanekuid täiendavate ühisvaluutade loomiseks. Kavandatav Aasia rahaühik ja maailma valuutaühikud on mõlemad modelleerinud oma ideed Euroopa valuutaühikust. Mõlemad väljapakutud valuutad on siiski kohanud palju takistusi ja jäävad oma olemuselt teoreetiliseks.
SmartAsset.