Euroopa Keskpank on suurim pangandusgrupp, mis vastutab Euroopa rahaühiku ehk euro rahapoliitika eest. 1998. aastal asutatud Euroopa Keskpangal on palju funktsioone, kuid tema ülesandeks on eelkõige säilitada hinnastabiilsus liikmesriikide vääringus. 2010. aasta seisuga on Euroopa Keskpangal 16 liikmesriiki, kes toetuvad tema poliitikale.
Nüüdisaja maailma üks suuremaid pangandussüsteeme EKP kasvas välja varasematest institutsioonidest, nagu Euroopa Rahainstituut ja varasem Euroopa Valuutaühistufond. EKP oli Masstrichti lepingu, mida nimetatakse ka Euroopa Liidu lepinguks, tulemus, mis sillutas teed Euroopa Liidu loomisele ja liikmesriikides ühisraha kasutuselevõtule. EKP poliitika valitsetavat ala nimetatakse ühiselt eurotsooniks.
Erinevalt teistest keskpankadest, millel on mitu võrdset ülesannet, tõstab Euroopa Keskpank välja ühe eesmärgi, mida tuleb hoida kõigist teistest kõrgemal: hindade stabiilsuse loomist ja säilitamist. Vahendid selle eesmärgi saavutamiseks on erinevad, kuid neid iseloomustab madal inflatsioonimäär ja kõrge tööhõive tase. Teised EKP suuremad ülesanded hõlmavad valuutapoliitikat, liikmesriikide reservide haldamist, rahapoliitika loomist ja elluviimist ning maksesüsteemide järelevalvet.
Euroopa Keskpangal on oma peamiste eesmärkide saavutamiseks palju vahendeid. See on ainus organisatsioon, mis võib väljastada pangatähti, sarnaselt USA Föderaalreserviga. Lisaks saab see teha tihedat koostööd teiste Euroopa pangandusorganisatsioonidega nii liikmesriikides kui ka mitteliikmesriikides, et suurendada piirkondlikku stabiilsust ja tõhustada toiminguid riikide vahel. Sellel on ka suur osa, mis on pühendatud finantsstatistika kogumisele ja analüüsile, mis võib aidata poliitikat mõjutada ja suunata.
Otsuseid teeb EKP nõukogu, kuhu kuulub kuus täitevvõimu liiget ning iga liikmesriigi keskpanga presidendid. Täitevliikmete hulka kuuluvad president, asepresident ja veel neli liiget. Traditsiooniliselt on juhatuse koosseis võimalikult rahvusvaheline, et vältida soosimist. Kogu juhatus koguneb kaks korda kuus Saksamaal Frankfurdis, et arutada poliitikat ja vaadata läbi finantsareng.
EKP ei ole vaidlusteta. Vaieldava ajalooga väga erinevate osariikide valitsemisel on raske, kui mitte võimatu kõigile meeldida. Arutelu EKP poliitika üle on ühine poliitiline teema nii liikmesriikides kui ka mitteliikmesriikides. Toetus organisatsioonile on erinev, mõned arvavad, et see on teinud olulist tööd Euroopa valuuta- ja rahapoliitika stabiliseerimisel, samas kui taunijad pooldavad selle asemel jätkuvalt natsionalistlikku poliitikat.