Ettevõtetevahelised laenud on ettevõttesiseselt antud laenud, et rahuldada erinevate osakondade rahastamisvajadusi. Need võivad tekitada maksuprobleeme ning selliste laenude väljastamine on oluline, et vältida tavalisi maksulõkse ja raamatupidamisprobleeme. Kui ettevõtetevaheline laen tundub olevat vajalik, võib maksuraamatupidaja anda nõu, kuidas laenu vormistada ja kuidas seda maksudokumentidel täpselt kajastada.
Ettevõtetevaheliste laenude ja maksude probleem seisneb selles, et kuigi ettevõte võib pidada seda laenuks, võivad valitsusasutused seda vaadelda kui omakapitaliinvesteeringut. Kui tegemist on investeeringuga, peab saaja seda erinevalt kohtlema ja tekitab keerulise maksuolukorra. Ettevõtetevahelised laenud peavad toimuma turutingimustel ja selge laenulepinguga näitamaks, et tegemist on ettevõttesisese laenuga, mitte kapitali liikumise või investeeringuga ning laenuvõtjal on kohustus see kindlaksmääratud tingimustel tagasi maksta.
Ettevõtetevaheliste laenude lepingutes tuleks avalikustada laenusumma, tagasimakseperiood ja intressid. Kui laenul ei ole selgeid tingimusi, võib see äratada riigiametnikes kahtlusi. Raamatupidamise eesmärgil peaks laenuvõtja käsitlema laenu võlakohustusena ja kajastama seda oma finantsteavetes, samas kui laenu andev osakond peaks laenu ka loetlema. Laenuvõtja ja laenuandja peavad jälgima laenumakseid ja korrigeerima laenulepingut, kui tekib vajadus tingimusi muuta, kuna laenusaaja ei saa enam laenu teenindada.
Ettevõtetevahelised laenud võivad olla väga kasulikud kiire rahastamise allikaks sobivatel tingimustel. See võib olla oluline, kui rahapuudus aeglustab projekti arengut, ettevõte ei soovi saada välist laenu või kui on vaja raha kiiresti ümber paigutada enne projekti sulgemist. Ettevõtted peaksid konsulteerima oma advokaatide ja juristidega, et töötada välja sobiv leping ja määratleda laen maksudeklaratsioonides asjakohaselt.
Kui maksuhaldur kahtlustab, et eeldatav ettevõtetevaheline laen ei ole see, mis ta näib olevat, võivad nad läbi viia uurimise. See hõlmab raamatupidamise paberimajanduse, laenuga seotud dokumentide ja äritavade uurimist. Maksuhaldurid võivad maksud tagasi nõuda, kui nad leiavad, et laen tuleks lugeda maksustatavaks tuluks, samuti on oht saada trahvi, kui on olemas tõendid pettusele. Kogu laenu puudutav suhtlus peaks toimuma teadmisega, et valitsus võib seda uurida.