Mis on esitajaaktsia?

Aktsiate, võlakirjade ja aktsiate maailmas on teatud tüüpi finantsinstrumente, mida nimetatakse esitajaaktsiateks. Põhimõtteliselt mõistetakse esitajaaktsia all aktsiasertifikaati, mis makstakse välja isikule, kelle valduses aktsia tegelikult aktsia müüki paneku ajal on. Esitajaaktsia võib olla selle isiku või üksuse valduses, kes aktsia algselt ostis, või isik, kes omandas esitajaaktsia müügi, pärimise või võla eest tasumise teel. Siin on taustteave selle kohta, kuidas esitajaaktsia toimib ja mida see tähendab üksikisikule või juriidilisele isikule, kelle valduses on üks või mitu esitajaaktsiat.

Paljud ettevõtted väljastavad piiratud arvu aktsiasertifikaate, mis ei sisalda ostja nime. Kui seda tüüpi tehing toimub, ei ole müüja või aktsia algselt väljastanud ettevõtte registreeritud omandiõigust. See loob olukorra, kus eeldatakse, et isik, kelle valduses on füüsilised aktsiad, on seaduslik ja õigustatud omanik. Vastupidise tõestamine võib olla äärmiselt keeruline protsess.

Isikud võivad esitajaaktsiaid omada mitmel viisil. Võib-olla on kõige levinumad vahendid seotud pärimisega. Eraisikud võivad pärandada kindla arvu esitajaaktsiatunnistusi lähedastele, kes pärivad aktsiad esialgse omaniku surma korral. Kuna aktsiate omanik puudub, ei pea saaja tegelikult midagi muud tegema, kui aktsiad füüsiliselt vastu võtma ja neid kindlas kohas hoidma. Iga heategijalt saadud esitajaaktsia saab soovi korral lihtsalt müüa või paigutada kindlasse hoidmiskohta hilisemaks kasutamiseks.

Esitajaaktsiaid kasutatakse mõnikord ka tasumata võlgade tasumiseks. Kui üksikisik või äriühing ei suuda rahalisi kohustusi täita, võib aktsiad võlgnikule üle anda kas kehtiva õiglase turukursi alusel või kahe poole vahel kokkulepitud aktsiahinnaga. Kuna esitajaaktsial ei ole registriomanikku, ei pea võlgnik muud tegema, kui aktsiad füüsiliselt oma valdusesse võtma.

Esitajaaktsiat peetakse sageli vahendiks varade kogumiseks, mida saab kasutada suhteliselt vähese paberimajanduse või menetlustega. Esitajaaktsia toimib vahendina teistele pärandi andmiseks või kiire viisina olemasolevate varade kasutamiseks tasumata võlgade tasumiseks, mis on vaid veidi keerulisem kui sularahatehing.