Kodul või kinnisvaral võib olla rohkem kui üks laen või pandiõigus. Hüpoteeklaenud registreeritakse vastavas maakonna või linna registris ning esimesena registreeritud laen loetakse esimeseks hüpoteegiks. Teiseks registreeritud hüpoteek loetakse teiseks hüpoteegiks. Kodule või kinnistule on võimalik võtta ka kolmas või neljas hüpoteek. Sellised olukorrad on aga harvemad kui esimese ja teise hüpoteegi puhul.
Sageli kindlustab inimene esimese hüpoteegi ja seejärel võtab teise hüpoteegi eluasemelaenu näol. Teise hüpoteegi tingimused võivad erineda, nagu ka esimese hüpoteegi tingimused. Sageli on laenu tagasimakse tähtaeg kuni 30 aastat. Mõne teise hüpoteegi puhul on aga tagasimaksegraafik palju lühem kui esimese hüpoteegi puhul ja mõne puhul tuleb tasuda vaid aasta pärast rahastamist.
Hüpoteek on laen, mida isik taotleb, et saada raha kodu või muud tüüpi kinnisvara ostmiseks. Paljud inimesed ei tea, et hüpoteeklaene on erinevat tüüpi. Sellisena võib mõiste esimene hüpoteek kõlada väga ametlikult inimesele, kes alles alustab kogu kodu otsimise protsessi. Mõne aja pärast saavad nad teada, et esimene hüpoteek tähendab lihtsalt esmast hüpoteeki kodule või kinnisvarale.
Esimese hüpoteegi saamiseks peab laenuvõtja täitma hüpoteegi avalduse. See tähendab sellise teabe esitamist nagu laenuvõtja isik, töökoha andmed, sissetulekud ja kulud. Laenuvõtja peab esitama ka nende asjade kohta dokumendid ja lubama hüpoteeklaenuandjal oma krediiti kontrollida. Hüpoteeklaenu taotlemise protsessi osana annab potentsiaalne laenuvõtja teavet ka kodu või kinnisvara kohta, mida ta soovib osta ja kui palju raha ta soovib laenata.
See aitab esimese ja teise hüpoteegi erinevuse mõistmisel kaaluda vaikimisi olukordi, nagu sundraha sulgemine. Kui ostja jätab oma hüpoteeklaenu maksmata ja tema kodu müüakse oksjonil, läheb tulu esimese hüpoteeklaenu rahuldamiseks enne, kui teist laenu üldse kaalutakse. Kui tulust ei piisa mõlema rahuldamiseks, võib see jätta teise hüpoteeklaenuandja külmaks ja kaotada osa või kogu oma raha.
Mõned pangad ja laenufirmad on teise hüpoteegi taotlemisel ettevaatlikumad kui esimese hüpoteegi puhul. Seda seetõttu, et vaikeolukorras on neil rohkem kaotada. Näiteks võivad nad olla vastuvõetavate krediidiliikide osas rangemad. Nad võivad nõuda ka kõrgemaid intressimäärasid. Teise hüpoteeklaenu puhul on siiski laenuvõtja omakapitali vara, mis võib selle mõne laenuandja jaoks atraktiivsemaks muuta.