Arvuti emaplaadil on esikülje siini sideliides, mis ühendab keskseadme süsteemimälu ja muude komponentidega, näiteks välisseadmetega, edastades andmeid edasi-tagasi protsessori ja teiste komponentide vahel.
Mida teeb esikülje buss?
FSB võimaldab arvutikomponentide vahelist suhtlust kiibistiku kaudu. Intelipõhistes arvutites on kiibistil põhjasild (mälukontrolleri jaotur) ja lõunasild (I/O kontrolleri jaotur).
Põhjasild ühendub tavaliselt mälupesadega ja ka graafikakaardiga kiire graafikasiini (nt Accelerated Graphics Port) kaudu. Southbridge haldab ühendusi välisseadmetega läbi siini, näiteks Peripheral Component Interconnect. FSB kiirus määrab üldiselt sekundaarsüsteemi siinide kiirused.
Naljakad faktid
Arvutis hõlbustab siini komponentide vahelist kahesuunalist andmeedastust.
Bussiterminoloogia on tootjate lõikes erinev. Intel toodab FSB-sid, samas kui AMD pakub EV6 siine.
Mõisted süsteemisiin, mälusiin ja protsessorisiin võivad viidata FSB-le.
Enamikus kaasaegsetes arvutites on FSB arhitektuur asendatud punkt-punkti ühendustega, mis toetavad kiiremat jõudlust ja paremat skaleeritavust.
FSB arhitektuur kaotati sisuliselt 2008. aastaks.
Kuidas mõõta esikülje bussi kiirust?
Kui rääkida FSB mõjust arvuti jõudlusele, siis on kolm peamist tegurit: taktsagedus, laius ja andmeedastuskiirus. FSB sagedust mõõdetakse megahertsides (1,000,000 66 1 tsüklit sekundis) ja seda nimetatakse sageli FSB kiiruseks. Kiirused on väga erinevad, alates vanematest mudelitest sagedusega XNUMX MHz kuni uuemate näideteni, mille kiirus on üle XNUMX GHz.
FSB laius (väljendatud bittides) on veel üks võtmespetsifikatsioon. Enamik FSB mudeleid on 32 bitti või 64 bitti laiad. Teine oluline mõõdik on andmeedastuskiirus, mida üldiselt väljendatakse edastustes/tsüklis. Nende tegurite korrutamine annab FSB ribalaiuse, mis on sisuliselt parim võimalik läbilaskevõime. Näiteks FSB siini laiusega 32 bitti ja sagedusega 100 MHz, mis sooritab 4 edastust tsükli kohta, on edastuskiirusega 3200 MB/sek.
Sageli on kasulikum väljendada FSB kiirust protsessori kiiruse suhtes. Näiteks kui teie arvuti protsessori kiirus on 2.0 GHz ja FSB töötab sagedusel 200 MHz, on protsessori ja FSB suhe 10:1. Sel juhul on FSB sisuliselt andmete kitsaskoht; CPU töötleb andmeid palju kiiremini, kui siin suudab neid välja saata, seega peab protsessor mõnda aega jõude olema.
Väiksem suhe tähendab, et protsessori ja FSB võimaluste vahel on vähem lahknevusi. Sellisena toimiks 3:1 protsessori ja FSB suhtega arvuti paremini kui 10:1 suhtega arvuti. Tavaliselt on FSB kiirust võimalik seadistada emaplaadi riistvara abil: džemprid või BIOS.
Mis vahe on esikülje bussil ja tagumise külje bussil?
Kahe siini arhitektuuriga arvutites on eesmine külgsiin ja tagumine külgsiin. BSB loob ühenduse protsessori ja vahemälu vahel ning töötab üldiselt protsessoriga sama taktsagedusega. Mälu, millele protsessor BSB kaudu juurde pääseb, on tavaliselt 2. kihi ja/või 3. kihi vahemälu. L2 vahemälu on staatiline RAM ja L3 vahemälu on spetsiaalne mälu, mis suudab toita L2 vahemälu.
Kahe siiniga süsteemis on BSB kaudu süsteemimälule juurdepääs kiirem, kuna see on spetsiaalne ühendus, mis töötab lühikese vahemaa tagant. Kiirem juurdepääs mälule parandab arvuti jõudlust.
Kas esikülje bussi kasutatakse ikka veel?
FSB-l põhinev arvutiarhitektuur on suures osas järk-järgult loobutud parema jõudlusega uuemate süsteemide kasuks. FSB oli levinud enamikus arvutites 1990. aastatest 2000. aastate alguseni, kuid on sellest ajast peale asendunud kaasaegse arvutiarhitektuuriga.
Milline tehnoloogia asendas esikülje bussi?
Enamikul tänapäevastel arvutitel pole FSB-d ega põhjasilda. Selle asemel kasutavad need masinad punkt-punkti ühendusi, nagu Inteli QuickPath Interconnect, Inteli Direct Media Interface ja AMD HyperTransport. Selles seadistuses on CPU otse ühendatud lõunasilla või I/O kontrolleriga.
Ilma FSB-ta arvutites on CPU-l integreeritud mälukontroller, mis pääseb iseseisvalt juurde süsteemimälule. See seadistus suurendab oluliselt mälule juurdepääsu tõhusust ja vabastab kiirpistikute ribalaiuse muude funktsioonide jaoks.
Esikülgsiin ei ole enam emaplaadi arhitektuuri tavaline osa, kuid see oli 21. sajandi alguses levinud arvutites ja serverites. FSB oli algse ühtse süsteemisiiniga võrreldes märkimisväärne edasiminek ja sillutas teed tänapäeval saadaolevatele suure jõudlusega arvutitele.