Stiimulipoliitika on mis tahes süsteem, mis on vastu võetud inimeste käitumise motiveerimiseks. Kui seda kasutatakse ärikontekstis, on ettevõttele tavaliselt kasulik tasustamisstrateegiate kasutamine, et motiveerida töötajaid midagi tegema või mitte tegema. Ettevõte võib kasutada ka motiveerivaid strateegiaid klientide meelitamiseks, kuid neid programme nimetatakse sageli lojaalsusprogrammideks, et eristada neid töötajate ergutuspoliitikast.
Stiimulid võivad olla peaaegu igasugused. Asjakohane hinnang töötajate ergutuspoliitika väljatöötamisel on see, millist tüüpi motivaator julgustab või premeerib käitumist, ilma et see soodustaks halbu harjumusi. Käitumise julgustamine stiimuli kaudu võib avaldada negatiivset mõju, tekitades vastuse, mis õpetab töötajaid mitte tegema oma parimat tööd ilma stiimulita. Sel juhul oleks ettevõttel põhipalgaga rahulolematu tööjõud, kes kaldub ametijuhendi rangetest parameetritest kaugemale minema vaid erandkorras tasu maksmisel. Seejärel jääb ettevõte lõksu tsüklisse, mis lõppkokkuvõttes piirab ettevõtte võimet oma inimressursse maksimeerida.
Kolm tüüpilist üldist stiimulikategooriat tööhõive kontekstis on rahalised stiimulid, tunnustuspõhised stiimulid ja erialapreemiad. Rahalised stiimulid premeerivad töö tulemuslikkust rahalise kasuga, näiteks aastalõpu preemia või aktsiaoptsioonid. Tunnustuspõhised stiimulid asendavad tulemustasu paradigma sellisega, mis põhineb prestiižiteguril, näiteks igakuise töötaja programm või spetsiaalne parkimiskoht. Eriauhinnad toimuvad pigem juhupõhiselt, mitte täpse ajakava või väljakuulutatud programmi järgi ning nende tulemusel saab töötaja midagi ainulaadset, näiteks pileteid pallimängule või ettevõtte puhkusereisi kasutusse.
Kõik stiimulid ei ole mõeldud ettevõtte kasu saamiseks. Ettevõte võib välja töötada ka stiimulipoliitika, et saavutada muid tulemusi peale töö tootlikkuse kasvu. Mõned ettevõtted seavad eesmärgiks julgustada oma töötajaid omaks võtma tervislikumat käitumist või osalema vabatahtlikuna ettevõtte kogukonna kaasamisprogrammi kaudu. Selleks, et julgustada töötajaid selliseid elustiili muutusi tegema, võib ettevõte pakkuda mis tahes erisoodustusi.
Kui ettevõttel on personaliosakond, vastutab see tavaliselt ettevõtte ergutuspoliitika kujundamise ja juhtimise eest, välja arvatud juhul, kui stiimul on rahaline ja seotud rangelt finantsbaromeetriga, näiteks müügiga. Stiimulite loov väljatöötamine võib muuta õnneliku ja hõivatud tööjõu ja tööst vabastatud tööjõu vahel. Stiimulipoliitika allub alati tasuvusanalüüsile, kuid seda nii konkreetsete tulemuste kui ka nende kättesaadavuse tõttu soodustatud tööõhkkonna tüübi osas.
SmartAsset.