Mõistet “erapsühhiaater” võib kasutada psühhiaatrit, kes peab erapraksist peale haiglas või kogukonna vaimse tervise kliinikus töötamise. Ühendkuningriigis või teistes riikides, kus on riiklik tervishoiusüsteem, võib termin “erapsühhiaater” kirjeldada ka kedagi, kes ei osale valitsuse tervishoiuprogrammis, vaid võtab vastu erakindlustust või patsientidelt sularaha. Psühhiaatrid on arstid, kes on spetsialiseerunud psüühikahäirete diagnoosimisele ja ravile ning võivad pakkuda oma patsientidele mitmesuguseid teenuseid, sealhulgas psühhoteraapiat ja ravimite juhtimist.
Paljudes riikides on vaimse tervise teenused saadaval erinevates kontekstides. Mõnes asutuses, nagu haiglad, koolid ja vanglad, võib patsientide, õpilaste ja kinnipeetavate ravimiseks olla üks või mitu psühhiaatrit. Paljud kogukonnad võivad säilitada ka vaimse tervise kliinikuid, et teenindada hooldust vajavaid elanikke. Need kliinikud võivad palgata psühhiaatreid, et pakkuda klientidele hindamist, ravi ja ravimite haldamist. Mõned psühhiaatrid eelistavad aga mitte olla asutustega seotud või võivad töötada asutuses või kliinikus, säilitades samal ajal erapraksise. Sellistel juhtudel hoiab erapsühhiaater oma praksist, turustades oma teenuseid potentsiaalsetele patsientidele ja ajades ise oma äriasju.
Riikides, kus kodanikel on võimalus kasutada riiklikku tervishoiusüsteemi või pidada eraravikindlustuspoliisi või maksta teenuste eest sularahas, võib erapsühhiaater valida, kas töötab väljaspool valitsusasutust. Ta võib asutada täielikult erapraksise või siduda erahaigla või -kliinikuga, mis ei ole riikliku tervishoiusüsteemiga ühendatud. Mõned patsiendid võivad eelistada töötada erapsühhiaatriga riikides, kus vaimse tervise süsteem on ülekoormatud ja kus võib olla keeruline sobiva vaimse tervise abi saamiseks aega saada.
Põhjused, miks erapsühhiaater võib otsustada jääda mõne asutuse või riikliku tervishoiusüsteemiga mitteseotuks, on väga erinevad. Mõnel juhul võib psühhiaater tunda, et ta saab olla tõhusam, kui ta suudab valida ja valida oma patsiente ning pakkuda neile teenuseid, mida ta peab sobivaks, sõltumata institutsionaalsetest või valitsuse eelarvepiirangutest. Muudel juhtudel võib erapsühhiaater lihtsalt teenida rohkem raha, ravides patsiente väljaspool haiglat või valitsuse terviseprogrammi.