Erafinantsasutused on üksused, nagu pangad ja riskifondid, mis kuuluvad täielikult aktsionäridele, ilma valitsuse osaluseta. Need üksused alluvad endiselt valitsuse regulatsioonile ja järelevalvele, kuid nad tegutsevad erinevat eesmärki silmas pidades. Erinevalt avalik-õiguslikest institutsioonidest, millel on avalik-õiguslik missioon, mis on sageli arengule suunatud, on nende esmane vastutus aktsionäride ees. Riiklikud finantsasutused kuuluvad täielikult või osaliselt valitsusele ja selliste organisatsioonide puhul nagu Maailmapank võivad hõlmata mitut valitsussektori investorit.
Aktsionäride positsioonid võivad olla erinevad. Krediidiühistu juures on iga klient ka aktsionär, aktsiate arvu määrab tagatisraha suurus. Krediidiühistul on kohustus teenida tulu oma klientidele, kellel on ka võimalus hääletada krediidiühistu ametnike ja poliitika üle. See mudel võib sisaldada ka linki teise üksuse juurde, näiteks ettevõttele, mis loob oma töötajatele krediidiühingu.
Teised erafinantsasutused kuuluvad eraldi aktsionäridele, kes võivad olla või mitte olla depositooriumi liikmed, ning hoiustatud raha omavad kliendid ei pea tingimata omama aktsiaid. Need organisatsioonid investeerivad raha, et pakkuda aktsionäridele tulu, ja võivad pakkuda oma klientidele selliseid hüvesid nagu säästukonto intressid. Need erafinantsasutused võivad kasumi teenimiseks tegeleda ka selliste tegevustega nagu aktsionäride vahendite investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse ja muudesse finantsinstrumentidesse.
Sellised asutused võivad pakkuda oma aktsionäridele mitmesuguseid eeliseid. Mõnel juhul võib erafinantsasutuste aktsionäride arv olla piiratud; näiteks ühele perele võib kuuluda enamusosalus pangas ja aktsiate müüki võidakse piirata. Teiste aktsiatega kaubeldakse avatud turul ja tänu aktsiadividendidele ja uute emissioonide avaldamisele võib neil olla palju aktsionäre. Aktsionärid saavad oma aktsiatelt dividende ja neil on võimalus hääletada valimistel, et määrata kindlaks asutuse poliitika.
Arvukad eeskirjad hõlmavad erafinantsasutuste toiminguid. Nende hulka kuuluvad privaatsusnõuded liikmete teabe turvalisuse kaitsmiseks, samuti juriidilised nõuded reservis olevatele vahenditele ja muudele asjadele. Need organisatsioonid ei vastuta avalikkuse ees nii nagu riigiasutused, kuid neid kontrollitakse, et piirata finantspaanika ja kriiside võimalust, mis võivad tekitada lainetust. Seevastu avalik finantsasutus nagu arenguagentuur peab rahastama avalike tööde tegemiseks, avaldama teavet oma tegevuse kohta ja töötama avalikku hüve silmas pidades.