Termin sarkoom viitab üldiselt kasvajatele keha sidekoes, nagu rasv, lihas, luu, kõhr või sügav nahakiht. Epiteeli sarkoom on haruldane sarkoomi tüüp, mis esineb kõige sagedamini sõrmedes, kätes või käsivartes, kuid võib esineda ka alajäsemetes või kõikjal kogu keha pehmetes kudedes. Neid kasvajaid leitakse sageli noortel täiskasvanutel, kelle vanusevahemik on umbes 20–40 aastat, ja need on sagedamini meestel.
Epitelioidset sarkoomi märgatakse tavaliselt esmalt väikese kõva massina naha all, mis ei ole valus. Nahapinna lähedal asuvad kasvajad võivad lõpuks avaneda ja neil võib olla haavandi või haava välimus. Sügavamad kasvajad võivad hakata närvidele survet avaldama, põhjustades kas valu või tuimust ja nõrkust. Üldiselt kipub sümptomite esmakordse ilmnemise ja epiteeli sarkoomi diagnoosimise vahele jääma ajavahe, kuna sümptomid võivad olla üsna erinevad ja jäljendada paljusid muid haigusi. Neid muid seisundeid eeldatakse sageli enne harvaesineva epitelioidkasvaja kahtlustamist.
Prognoos sõltub peamiselt kasvaja suurusest ning patsiendi vanusest ja soost. Suuremad kasvajad, eriti need, mis on seotud veresoonte arengu või vaskularisatsiooniga, on tavaliselt halvema tulemusega. Vanem vanus diagnoosimisel võib samuti viidata halvale tulemusele. Lisaks ei ole meestel mitte ainult suurem tõenäosus haigestuda epitelioidsarkoomi, vaid neil on ka halvem prognoos kui sama diagnoosiga naistel.
Epitelioidsed sarkoomid kipuvad kasvama aeglaselt. Nende kasvajate peamine oht on nende kordumine ja levik lümfisõlmede metastaaside kaudu. Kopsud on levinud metastaaside koht, millele järgnevad luud ja aju.
Nende kasvajate kordumise kalduvuse tõttu hõlmavad ravietapid sageli radikaalset resektsiooni, mis tähendab suure hulga normaalse koe kirurgilist eemaldamist koos tegeliku kasvaja eemaldamisega. Amputatsiooni võib soovitada väga suurte kasvajate korral, eriti kui need esinevad sõrmedes või varvastes, kuigi enamik arste pigem väldiks seda võimalust. Radikaalsele resektsioonile või amputatsioonile järgneb sageli kiiritusravi, lootes vabaneda allesjäänud vähirakkudest, mida koos kasvajaga välja ei lõigatud. Neid patsiente tuleb aastaid hoolikalt jälgida, et kasvaja ei korduks ega leviks.