Episiotoomia on meditsiiniline protseduur, mille käigus tehakse sünnituse ajal väike sisselõige kõhukelmesse, mis on päraku ja tupe vaheline ala. Episiotoomia eesmärk on muuta tupeava suuremaks, et naisel oleks kergem sünnitada. Kunagi oli protseduur rutiinne ja väga levinud kõikjal maailmas, kuid täiendavad uuringud on näidanud, et see meditsiiniline sekkumine ei ole vajalik ja võib tegelikult olla emale kahjulik.
Episiotoomia põhjendus on see, et parem on teha kääridega kontrollitud sisselõige kui lubada sünnituse ajal rebenemist. Teadlikult sisselõiget tehes saab arst kontrollida sügavust ja nurka, muutes selle parandamise lihtsamaks. Mediolateraalse sisselõike korral lõikab arst nurga all, samal ajal kui keskjoone sisselõige kulgeb mööda kõhukelmet otsejoones tupest päraku suunas. Kuid episiotoomia näib tegelikult suurendavat sügava rebenemise ohtu, sest sisselõige tekitab sisuliselt väikese rebendi, mis võib sünnituse ajal laieneda.
Selle protseduuriga kaasnevad ka tõsised tüsistused. Pärast sünnitust on koht tavaliselt valus ja väga õrn ning haava puhtana hoidmisel on raske urineerida või roojata. Episiotoomia võib kaasa aidata ka valulikule seksile ja infektsioonide tekkele ning mõnel juhul on need põhjustanud uriinipidamatust. Kõik need riskid on muutnud paljud naised episiotoomia suhtes äärmiselt ettevaatlikuks.
Kui laps tundub liiga suur, kõhukelm ei veni täielikult või on juba alanud rebimine, võib arst soovitada protseduuri. Episiotoomiat ei tehta üldjuhul ilma ema või tema eest rääkiva inimese, näiteks elukaaslase või ämmaemanda nõusolekuta. Pärast sünnitust rebend õmmeldakse ja puhastatakse ning naisele antakse järelhooldusjuhised, mis hõlmavad õrna seebiga pesemist, urineerimiseks kükitamist ja voodis puhkamist, et vältida täiendavat rebenemist.
Naised, kes on tugevalt episiotoomia vastu, peaksid veenduma, et nende meditsiinimeeskonnad on sellest teadlikud. Samuti on mõned sammud, mida saab võtta rebenemise vältimiseks, sealhulgas kõhukelme massaaž, mille käigus kõhukelme õrnalt masseeritakse ja venitatakse mitu nädalat enne sünnitust, et see laieneks kergemini, kui laps välja tuleb. Naised peaksid aga teadma, et parim sünniplaan võib viltu minna ja et arst võib pidada lapse või ema tervise seisukohalt meditsiiniliselt ebasoovitavat tegevust vajalikuks.