Kirjanduses on epigraaf lühike tsitaat, sageli klassikalisest või piibliallikast, mis ilmub teose (nt romaani, luuletuse või mitteilukirjandusliku raamatu) alguses. See võib teenida mitmeid eesmärke, kas meenutada sarnaseid teemasid kirjanduslikus kaanonis või luua kontrasti. Mõne teose puhul ei pruugi see olla rohkem kui üks või kaks rida, samas kui teistes võib see olla pikk tsitaat või isegi terve luuletus.
Klassikalistest või piibliallikatest võetud epigraafid jäeti vanemates teostes sageli originaalkeeles. Näiteks aastatel 1759–1769 avaldatud Laurence Sterne’i teose „The Life and Opinions of Tristram Shandy, Gentleman” epigraaf on tsitaat Epiktetusest, mis on esitatud kreeka originaalis. Autorid eeldasid, et nende lugejad on tsitaatidest aru saamiseks piisavalt haritud või kui mitte, siis neile meeldib epigraafi tähenduse teada saada. Tänapäeva autorid tõlgivad oma epigraafid tavaliselt, kuid mitte alati, raamatu keelde. Näiteks Robert Gravesi 1979. aasta romaani “I, Claudius” epigraaf on Tacituse tsitaat, mis on esitatud inglise keeles.
Epigraaf võib mõnikord olla romaani teemaga otseselt seotud. Näiteks Tacituse tsitaat, mis algab mina, Claudius, on otseselt seotud Claudiuse valitsusajaga. Muudel juhtudel on asjakohasus aga vähem ilmne, nagu näiteks Tristram Shandy puhul, kus lugeja hakkab alles järk-järgult nägema, kuidas epigraaf romaaniga endaga suhestub.
Paljudes romaanides leidub valeepigraafe. Need on tsitaadid autoritelt või allikatelt, mida pole olemas. Näiteks epigraaf, mis alustab F. Scott Fitzgeraldi romaani “Suur Gatsby”, on Thomas Parke D’Invilliersilt, kes on pigem romaani tegelane kui tõeline inimene. See taktika on eriti levinud ulme- ja fantaasiaautorite seas, kes kasutavad tsitaate oma leiutatud seadetest, et pakkuda täiendavat sügavuse ja realistlikkuse tunnet. Isaac Asimov kasutas oma ulmeromaanides sageli väljamõeldud tsitaate teatmeteostest, samas kui autor Tim Powers tsiteerib ulatuslikult väljamõeldud poeedi William Ashblessi loomingut.
Väljaspool kirjandusvaldkonda on sellel terminil veidi erinev tähendus. Arheoloogias ja arhitektuuris on epigraaf lühike kiri, mis on nikerdatud hoonele või monumendile. Nende raidkirjade uurimist nimetatakse epigraafiaks ja see on muu hulgas aluseks iidsete maiade keele tänapäevasele mõistmisele.