Epentees on vokaali või kaashääliku lisamine sõnale. Seda rakendatakse erinevate keelte puhul erinevalt ja see toimib erineval viisil vastavalt kõnelejate komplekti vajadustele. Sõna pärineb kreeka keelest, kus seda võiks inglise keelde tõlkida kui “panda sisse”.
Paljudel juhtudel tekib epentees seetõttu, et kõnelejatel on raske hääldada täishäälikuid või kaashäälikute klastreid või kombineeritud vokaalide ja kaashäälikute komplekte, mis on sõnades kõrvuti. Eksperdid kirjeldavad mõnikord neid kõneviise kui “lapselikku”, kus antud murre lisab kõne hõlbustamiseks helid. Epenteesi kasutamine murretes on oluline osa selle nähtuse mõistmisel; Kõnelejad lisavad sõnadesse sageli helisid viisil, mis ei ole tehniliselt õige, kuid on aja jooksul levinud, vähemalt teatud keelekogukondades. Nende lisahelide kasutamine võib ka poeetilist meetrit täiustada.
Üks levinud näide epenteesi kohta inglise keeles aitab kirjeldada selle protsessi toimimist. Inglise keelt kõnelevad inimesed võivad kasutada “peatavat” kaashäälikut omamoodi aktsendina viisil, mis on täiesti üleliigne. Näiteks “p”-hääliku lisamine sõnasse nagu “hamster” või isegi sellisesse sõnasse nagu “meeskond” annab sõnale veidi teistsuguse kõla, kuid ei muuda selle tähendust ega lisa sisu.
Muudel juhtudel lisavad üksikisikud kaashäälikute klastrite purustamiseks täishäälikuid. Üks levinud tööriist mitmes keeles on keeleekspertide sõnul schwahi kasutamine. Schwah on omamoodi mitmetähenduslik heli, mis sarnaneb inglise keeles mitme vokaali vähenenud vormiga, näiteks e-täht roosides või u-täht tassis. See sisestatakse sageli lause kindlasse kohta, tekitades selgelt erineva heli, mis võib viia selle kasutuselevõtu tavakasutusena.
Keeleeksperdid nimetavad lisatud kaashäälikuid ametlikult ekskressentsiks. Lisatud täishäälikuid nimetatakse tavaliselt anaptüksiks. Keeleteadlased ja teised jälgivad nende tavade kasutamist sõnade alguses, keskel ja lõpus, et mõista, kuidas ja miks neid kasutatakse. Epentees on hea näide viisidest, kuidas keel on dünaamiline ja pidevas muutumises. See illustreerib ka seda, kuidas murre või mitteametlik keel võib erineda selle keele standardsetest tehniliselt korrektsetest versioonidest, näiteks kuidas ringhäälinguorganisatsioon või suhtlusspetsialist võib rääkida teisiti kui teatud piirkondliku või etnilise dialekti kõneleja.